Martin Körber

Allikas: Vikipeedia
Martin Körber

Martin Georg Emil Körber (19. juuli 1817 Võnnu, Tartumaa19. aprill 1893 Kuressaare) oli baltisaksa päritolu eesti kirikuõpetaja, kirjamees ja muusikategelane.

Martin Körber kirjutas nii saksa luulele toetuvaid laulutekste, millest mõned on saanud üldtuntud lauluks ("Vaikne kena kohakene", "Karjane"), kui ka vaimulikku kirjandust. Lisaks uuris ta kodulugu ja rahvapärimust.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Körber õppis 18271836 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 1837–42 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust ja oli seejärel 1842–45 Kuressaares Poeglaste Erakoolis õpetaja. Ta oli 1844–45 prooviaastal Kuressaare Laurentiuse koguduses Conrad Eduard Hesse juures ja ordineeriti kirikuõpetajaks 30. detsembril 1845.

Körber oli 1845–46 Anseküla Maarja koguduse vikaarõpetaja. Juulis 1846 introdutseeriti ta kirikuõpetajaks ja töötas sellena Ansekülas kuni 1875. aastani. Ta asutas 1860. aastate alguses Ansekülas laulukoori ja korraldas 1863 kohaliku laulupüha[1].

Martin Körber on maetud Kudjape kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Martin Körberi vanavanaisa Johann Friedrich Körber oli Tarvastu, Otepää ja Helme kirikuõpetaja, vanaisa Paul Johann Körber oli Tori ja Võnnu kirikuõpetaja, teine vanaisa Christoph Friedrich Mickwitz noorem oli Koeru Maarja-Magdaleena koguduse kirikuõpetaja. Isa Eduard Philipp Körber oli Võnnu kirikuõpetaja. Vend Carl Eduard Anton Körber oli Vändra Martini koguduse kirikuõpetaja, teine vend Ludwig August Immanuel Körber oli Võnnu, Rannu ja Rõngu kirikuõpetaja. Äi Conrad Eduard Hesse oli Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Luulevihikud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaimulik kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Öndsa Lutteruse weikene Katekismus"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Raamat[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjanduse ajalugu viies köites. 2. köide: XIX sajandi teine pool. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 172–175
  • Aarne Vinkel, "Martin Körber – 175" – Keel ja Kirjandus 1992, nr 8, lk 468–471
  • Aarne Vinkel, "M. Körberi laululooming oma aja muusikakultuuri arengu taustal" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 7, lk 429–430 ja raamatus: Aarne Vinkel, "Viimased vaod: vaatlusi Eesti kirjandusmaastikult", sari Collegium litterarum, nr 14, Tallinn 2002, lk 179–184
  • Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 259, artikli autor Maie Kalda

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]