Feng shui

Allikas: Vikipeedia

Feng shui on iidne Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada harmoonia keskkonnaga. Selle põhimõtted pärinevad taoismist ja on üle 3000 aasta vanad.

19. sajandi kristlastest misjonärid arvasid selle geomantia alla.

Klassikaline feng shui tegeleb linnade, külade ja ehitiste paigutustega.

Feng shui juured on hiinlaste austuses looduse vastu ja usus, et kõik asjad on ühtsed. Feng shui eeldab, et harmoonia võti on loomuliku tasakaalu hoidmine igapäevases elus.

Feng shui'st üldiselt[muuda | muuda lähteteksti]

Feng shui tähendab sõnasõnalises tõlkes “tuul” ja “vesi”, nende kahe elu loova elemendi segunemine kirjeldab parimal moel põhienergiat, mis on feng shui aluseks. Feng shui tööpõhimõtte aluseks on inimkeha sees ja ümber kulgev emotsionaalse energia väli. See hõlmab arusaamu, kuidas suhelda ümbritseva keskkonnaga. Feng shui on üks võimalus tajuda maailma. Enamasti keskendub see tegelikkuses inimeste eluruumidele, kuid seda saab ka mujal rakendada, näiteks töökeskkonnas, oma aias või ükskõik, mis ruumis. Feng shui võtmemõisteteks on qi, yin ja yang, viis elementi, trigrammid ja maagiline ruut. [1]

Feng shui’d rakendades saab edendada oma:

  • tervist
  • meeleolu
  • suhteid
  • loovust
  • rahalist seisu
  • perekonnaelu
  • karjääri
  • vaimsust[1]

Feng shui päritolu ja areng[muuda | muuda lähteteksti]

Feng shui jälgi võib leida Egiptuse, India ja Hiina muistsetest tsivilisatsioonidest. Praegused tuumpõhimõtted on pärit Hiinast ning seda peetakse feng shui sünnimaaks. Esmalt rakendati feng shui’d matusepaikades, hiljem laienes ka tähtsatele elupaikadele. Pärast Teist maailmasõda oli feng shui kommunistlikus Hiinas keelatud ja võis kasutusel olla vaid ümbritsevates maades. Tänapäeval on feng shui tuntud kogu maailmas. [1]

Feng shui koolkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Feng shui’l leidub üsna erilaadseid rakendusviise, kus võtmemõisted jäävad samaks kuid kasutatavad analüüsimismeetodid ja loodavad lahendused on erinevad. Eri koolkondi on viis ning neis kõigis kasutatakse algallikana Hiina feng shui’d.[1]

Kompassiga ja kompassita koolkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Nende erinevus seisnes selles, et Hiina mägisemates piirkondades oli kodus ehitamisel määravaks maastiku mõju ning hooned, mis paigutati päikesest sõltuvalt, viisid kompassi lugemitele toetuva feng shui süsteemini. Tasandikel oli valitsevaks jõuks päike ja kompassita feng shui kasutas erinevate qi energiate orientiiridena ümbritsevat maastikku.[1]

Kujundikoolkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Antud koolkonnas uuritakse maastiku kuju ja vormi, püüdes samastada neid nelja müstilise loomaga, kelleks on fööniks, tiiger, kilpkonn ja draakon. Seejärel kasutatakse neid piirkonna qi voogude kaardistamiseks, et leida elamiseks sobiv koht.[1]

Kolme ukse koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Uuem feng shui stiil, mis arenes välja 1970. aastail New Yorgis. Selles määrab hoone või toa uks maagilise ruudu paiknemise.[1]

Kaheksa maja koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Selles kompassil põhinevas Hiina süsteemis määrab sünnikuupäev kua numbri ja inimese kuuluvuse kas lääne- või idaelu gruppi.[1]

Lendtähe koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Selles koolkonnas ühendatakse hoone ehitusaja astroloogiline kaart jooksva aasta kaardiga ning maagiline ruut paigutatakse seejärel hoone ja selle ümbruse skeemile. Tulemused saadakse spetsiaalse kompassiga lo pan.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Simon Brown (2005). Feng shui piibel

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]