Fassadism

Allikas: Vikipeedia
Hoone fassaadi säilitamine Tallinnas

Fassadism on ehitusviis, kus lammutatavast hoonest säilitatakse osaliselt või täielikult vaid fassaad ning ehitatakse uus hoone selle juurde.

Fassadism on kulukas, sest see tähendab enamasti hoone ajaloolise kehandi hävitamist, objekti välise külje säilitamist või rekonstrueerimist ning sobitamist uue hoonega.[1]

Fassadismi kasutamise ajalugu ulatub 20. sajandi teise poolde, kus hakkas õitsema postmodernistlik arhitektuur (näiteks 1980. aastatel Torontos ja San Franciscos, seoses nn brüsselliseerimisega Brüsselis, 2000. aastatel Ida-Euroopa pealinnades, sh Riias).[2] Seda seostatakse linnastumisega, eriti neis paigus, kus on kinnisvara- ja ehitusbuum. Restaureerimise ökonoomikaga tegelev Donovan D. Rypkema on fassadismi tekke põhjuste kohta öelnud: "Esiteks peab kinnisvaraturg olema piisavalt tugev, sest fassadism on naeruväärselt kallis; teiseks, muinsuskaitsega tegelevad institutsioonid peavad olema piisavalt mõjukad, et sellise lahenduse pakkumine kerkiks üldse päevakorda, ja kolmandaks, avalikkuse eetiline tase pärandi säilimise osas ei ole veel niivõrd arenenud, et nõuda kultuuripärandi säilitamist."[2]

Fassadismi tunnistatakse kui probleemi, 1999. aastal Pariisis toimunud rahvusvahelise monumentide ja muinsusväärtuste nõukogu sümpoosionil leiti, et see hävitab ja moonutab kultuuripärandit ning seda võiks aktsepteerida vaid siis, kui muud lahendused puuduvad.[2]

Vastuolulisus[muuda | muuda lähteteksti]

Fassadismi kasutamisel on mitmesuguseid esteetilisi ja ajaloolisi põhjusi: see võib näiteks olla lahendus, kui ajalooliselt väärtusliku hoone taristu on muutunud ohtlikuks (näiteks tulekahju või hooldamata jätmise tõttu), ning pakkuda kinnisvaraarendajatele ja muinsuskaitsjatele kompromissi. Kunstiloolane Karin Paulus on leidnud, et olukordades, kus fassadistlik lahendus on naeruväärne, võiks muidu hävinemisohus hooneid lubada ka lammutada.[3] Fassadismi vastu räägib ka arhitektuurikriitik Paul Goldbergeri sedastus, et hoone säilitamine fassaadi, mitte sisu kujul loob selle säilimisest pettekujutelma.[4]

Fassadismi mõiste võib seguneda ka selliste mõistetega nagu renoveerimine, rekonstrueerimine ja kasutusotstarbe muutmine (kohandamine).

Fassadism Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on fassadism hakanud laiemalt levima 2000. aastate teises pooles. Sellise arendamise ohus on lagunevad või mahajäetud majad ning heas paigas asuvad ühe-kahekorruselised hooned.[2] Karin Paulus on märkinud, et fassadismile piiride seadmise taga on nii tugev muinsuskaitse kui ka teadlikult vana väärtustavad ja sellesse investeerivad arendajad.[3]

Silmapaistvaid fassadismi näiteid:

  • Tallinnas Aia 3 asuv WW-Passaaži hoone (valminud 1990. aastatel, arhitekt Raivo Puusepp). 1911. aastal kaubamajana kavandatud hoonest jäeti alles vaid juugendlik fassaad ning osa bastioni müürist. Lammutamisel lähtuti 1930. aastate linnaehituslikust arengust, mille tulemusena oli ümbruskonnas juba mitu kuuekorruselist elumaja. Vanalinna uusehitise kavandamine tekitas ühiskonnas vastakaid arvamusi, seda näitab ka hoone autoritele antud Eesti Muinsuskaitse Seltsi "Karuteene medal".[5]
  • Tallinnas Tartu mnt 16a asuv büroohoone (valminud 2001. aastal). 13. sajandil valminud Jaani seegi, pidalitõbiste varjupaiga haiglahoone lammutati 2000. aastatel, alles jäeti hoone historitsistlik (uusklassitsistlik) fassaad,[6] millele lisati mahukas klaasmahtudega büroohoone. Plaani vaidlustasid tulutult nii Harju maavalitsus kui ka muinsuskaitseinspektsioon.[2]
  • Tallinnas Sakala 6, nn Eesti Panga kvartalis asuv hoone (valminud 2006. aastal). 1906. aastal ehitatud tellistest haigla ja sünnitusmaja hoonest jäeti büroohooneks kujundamise kestel alles vaid fassaad ning lisati paar korrust kõrgem ehitusmaht.[7]
  • Tallinnas Aia 4–6 ja Vana-Viru/Aia nurgal asuv büroo- ja ärihoone ning elamu (valminud u 2009. aastal, autor arhitektuuribüroo Kosmos). 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse puitarhitektuuriga agulilik Aia tänava kvartal lammutati, alles jäeti Aia tänava äärne madal fassaadijoon, mille taha ehitati kõrgema ehitusmahuga hoone. Aia ja Vana-Viru nurgal asuv lagunenud puitelamu taastati, kvartali sügavusse lisati uuselamu.[8]
  • Tallinnas Viru väljak 2 asuv büroo- ja ärihoone Metro Plaza (valminud 2009. aastal, autor arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid). 1848.–1850. aastal ehitatud kaubandushoonest, hilisemast õppehoonest jäeti muinsuskaitse nõukogu nõudmisel alles vaid historitsistlik (klassitsistlik) esi- ja külgfassaad, mille taha ehitati seitsmekorruseline klaasfassaadiga maht.[9]
  • Tallinnas Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 asuv eluhoone (valmib 2022. aastal, autor Andres Alver). 1952. aastal valminud stalinistlikust klassitsistlikust hoonest, kus tegutses alguses Põllumajanduslike Ühistute Keskliit ja seejärel Teaduste Akadeemia, jäeti alles peafassaad, vestibüül, peatrepikoda ja saal.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Jukka Jokilehto (2010). Arhitektuuri konserveerimise ajalugu. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. ISBN 9789985994689.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Henry Kuningas, Olev Liivik (20. märts 2008). "Fassadism". Eesti Ekspressi Areen. Vaadatud 17. novembril 2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 Karin Paulus (21. mai 2021). "Fassadism – kas väärastav või vääristav kompromiss?". Sirp. Vaadatud 17. novembril 2021.
  4. ↑ Paul Goldberger (15. juuli 1985). "'Facadism' on the rise: Preservation or illusion?". The Times. Vaadatud 17. novembril 2021.
  5. ↑ Andres Porila (19. aprill 1997). "WW Passaaž pälvis "Karuteene medali"". Õhtuleht. Vaadatud 17. novembril 2021.
  6. ↑ "1232 Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 17. novembril 2021.
  7. ↑ "Pressiteade: Valmis Eesti Panga Sakala 6 büroohoone". Eesti Panga koduleht. 12. september 2006. Vaadatud 17. novembril 2021.
  8. ↑ Urmas Tooming (17. mai 2007). "Linnavolikogu vastaskrundile on kerkimas luksuslik korterelamu". Postimees. Vaadatud 17. novembril 2021.
  9. ↑ "Metro Plaza". KOKO Arhitektide koduleht. Vaadatud 17. novembril 2021.
  10. ↑ "Tutvustus: Maja täis ajaloo ja teaduse hõngu". Teatrimaja.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2021. Vaadatud 17. novembril 2021.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jonathan Richards (2012). Facadism. London: Routledge. ISBN 9781134889525. (inglise keeles)
  • The Gentle Author (2019). The Creeping Plague Of Ghastly Facadism. London: Spitalfields Life Books. ISBN 9780995740167. (inglise keeles)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fassadism&oldid=6543331"