M1 Garand

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
M1 Garand
M1 Garand rifle USA noBg.jpg
M1 Garand vintpüss Rootsi armeemuuseumi kogust
Tüüp poolautomaatne vintpüss
Päritoluriik  Ameerika Ühendriigid
Teenistusajalugu
Teenistuses 1936–1957 (USA relvajõudude jalaväerelvana)
1940. aastad –... (teistes riikides)
Sõjad
Tootmise ajalugu
Konstruktor John C. Garand
Konstrueeritud 1928
Tootja Springfield Armory
Winchester
Harrington & Richardson
Tootmises 1934—1957
Toodetud ühikuid 5 468 772[1]
Tehnilised andmed
Kaal 4,31 kuni 5,3 kg
Pikkus 1,100 mm
Toru pikkus 609,6 mm

Padrun .30-06 Springfield (7.62×63mm)
Laskekiirus 40–50 lasku/min
Laskemoona algkiirus 853 m/s
Tõhus laskeulatus 457 m
Söötur 8 padruniga laadimisklamber

M1 Garand, tuntud ka kui M1 vintpüss (inglise keeles M1 Rifle), on .30 kaliibriline (7,62 mm) gaasikolviga ümberlaetav poolautomaatne vintpüss, mis oli Ameerika Ühendriikide sõjaväe relvaks teise maailmasõja ja Korea sõja ajal.[2]

Relv sai nime oma konstruktori John C. Garandi järgi[3] ning võeti relvastusse 1936. aastal, asendamaks senist poltlukuga relva M1903 Springfieldi.[4] Kasutuselevõtul sai Garandist maailma esimene relvajõudude standard-jalaväerelvana kasutatav poolautomaatne vintpüss.[2] Relval oli sõdurite seas hea maine[5] ning Ameerika Ühendriikide maaväe kindral George S. Patton on seda nimetanud "parimaks võitluvahendiks, mis kunagi leiutatud".[6][4] 1957. aastal vahetasid Ühendriikide relvajõud Garandi välja M14 vintpüssi vastu.[7] Piiratud määral kasutati Garandi USA relvajõududes siiski kuni 1960. aastateni.[4] Ühendriigid tarnisid Garande ka rohkem kui 30 liitlasriigile.[4]

Garandi salve mahub ühele laadimisklambrile kinnitatud kaheksa padrunit, klamber paiskub viimase lasu järel relvast välja.[8] Tühja padruniklambri tekitatavat metalset kolksu (helijäljenduslikult "ping") on peetud relva üheks eristustunnuseks.[9][10] Kolksuga on seostatud müüti, et see aitas vaenlastel tabada liitlasvägede sõdureid laadimishetkel (andes märku laadimata relvast), kuid sõjajärgstes intervjuudes väitsid Saksa ja Jaapani sõdurid, et seda polnud üle üldise lahingumüra kuulda.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Thompson, Leroy (2012). The M1 Garand. Bloomsubry Publishing. lk 33. ISBN 9781849086226.
  2. 2,0 2,1 "Garand rifle". Encyclopædia Britannica (inglise keeles). Vaadatud 30. aprill 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. Parrish, Thomas D. & Marshall, Samuel Lyman Atwood. (toim; 1978). The Simon and Schuster Encyclopedia of World War II. Simon and Schuster. lk 377. ISBN 9780671242770.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Thompson 2012, lk 4.
  5. Thompson 2012, lk 69.
  6. Pendergast, Sara; Pendergast, Tom (2000). "Firearms". St. James Encyclopedia of Popular Culture. St. James Press. lk 102. ISBN 978-1-55862-405-4.
  7. Thompson 2012, lk 70.
  8. 8,0 8,1 Sadowski, Robert A. (2015). 50 Guns That Changed the World: Iconic Firearms That Altered the Course of History. Simon and Schuster. lk 172. ISBN 9781634504638.
  9. Bishop, Chris (2002). The Encyclopedia of Weapons of World War II. Sterling Publishing. lk 223. ISBN 978-1-58663-762-0.
  10. Fowler, Will (2012). Allies at Dieppe: 4 Commando and the US Rangers. Bloomsbury Publishing. lk 248. ISBN 9781780965963.