Füüsiline aktiivsus

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Kehaline aktiivsus. Lisateavet artikli arutelust

Füüsiline aktiivsus ehk liikumine, kehaline aktiivsus on eluslooduse omadus ja võime liigutada. Inimtegevuses on see osa kehakeelest, hõlmates rääkimist, kuulamist, näoilmeid ning silmade ja pea liigutamist, tagades iseseisvuse, sõltumatuse ja järjepidavuse. Aktiivne liikumisvõime areneb lapseeas ja langeb vanurieas (söömine, joomine, eritamine, töötamine, mängimine, magamine). Füüsiline aktiivsus on sõltuv keskkonnast, vajadustest, kehalisest aktiivusest ja füsioloogilisest eripärast, mis on mõjutatavad bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiokultuurilistest ning keskkonna ja poliitilis-majanduslikest teguritest.

Bioloogilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Liikumist ning inimese füüsilist aktiivsust mõjutavad lihasluukondliku- ja närvisüsteemi adekvaadsus, kehahoiak, kõnnak, lihaste tugevus, mass, toonus, traumad, haiguse mõjud ning kaasasündinud või pärilikud talitushäired (düsplaasia).

Psühholoogilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Ettekujutus iseendast, psüühika arendamine, emotsioonide tasakaalustamine ja reageerimine emotsionaalsetele traumadele. Võimaldab inimesel keskkonda kontrollida ja kasvatab täiskasvanueas füüsilist võimekust. Intelligentsi tase tagab turvalise liikumisoskuse. Indiviid kellel esineb puue saab tugineda terve inimese abile, turvalisuse ja heaolu tagamiseks.

Sotsiokultuurilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Hirm või haiguse ägenemise faasid mõjutavad indiviidi rolli perekonnas või tööl. Religioon, rass või sotsiaalne klass avaldab mõju igapäevastele tegevusele, harrastustele, traditsioonidele ja transpordile.

Keskkondlikud tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Elukoht ja ümbruskond, kohalik kliima ja maastik mõjutavad tööd, hobisid, eneseväljendusvõimalusi ja liikumisvõimet. Inimeste toodetud energia avaldab mõju toodangule ja transpordile.

Poliitilis- majanduslikud tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikud omavalitsused (KOV) ehitavad kõnniteid, parke, laste mänguväljakuid, spordiväljakuid ja spordirajatisi, mis suurendavad inimeste liikumisvõimalusi. Puudega inimeste igapäevast toimetulekut toetab valitsus majanduslikult. Hoolitsetakse selle eest, et ratastoolis inimene pääseks vabalt teatrisse, kinno, panka ja ostukohtade juurde.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]
  • Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar