Lodi (Itaalia)

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 15. oktoober 2013, kell 20:16 kasutajalt Pietadè (arutelu | kaastöö) (ei oska kahekesi, koordineerimatult, ühte artiklit koostada)
Lodi
itaalia Lodi
lodi murre Lòd
Pindala 41,43 km²
Elanikke 43 701 (2013.04.30)[1]
Koordinaadid 45° 19′ N, 9° 30′ E

Lodi asend Lodi provintsis
Lodi (Itaalia) (Itaalia)
Lodi (Itaalia)
Asend Itaalias

Lodi on linn ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Antiikajal oli Lodi kohal munitsiipiumi õigustes roomlaste asula, mille nimeks oli Laus Pompeia. Friedrich I Barbarossa purustas endise asula ja asutas 3. augustil 1158 asemele linna, mille nimeks sai Lodi.

1454. aastal sõlmiti Lodis Itaalia linnriikide vahel Lodi rahu. Lodi ja veel üheksa Lombardia-Veneetsia kuningriigi asula linnaõigused kinnitati 1815. aasta 24. aprillil.

87 meetri kõrgusel merepinnast asuva Lodi asustustihedus on keskmiselt 1055 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus

Lodi piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Boffalora d'Adda, Cornegliano Laudense, Corte Palasio, Dovera (CR), Lodi Vecchio, Montanaso Lombardo, Pieve Fissiraga, San Martino in Strada, Tavazzano con Villavesco.

Lodi halduspiires asuvad järgmised asulad ja asumid: Fontana, Olmo, Riolo, San Grato.

Loodus

Territoorium

Lodi vanalinn paikneb Adda paremkaldal asuval peaaegu trapetsikujulisel Eghezzone künkal. Linna madalaim koht on 65 meetri kõrgusel merepinnast, kõrgeim koht 87 meetri kõrgusel.

Veestik

Lodis on mitmeid veekogusid, millest suurim on territooriumit läbiv Po vasakpoolne lisajõgi Adda. Läänepiiriks on Lodit Lodi Vecchiost eraldav Muzza kanal, esimene inimeste poolt rajatud kanal Põhja-Itaalias ja üks esimesi tehiskanaleid maailmas.

Muzza kanal

Kliima

Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +1 °C) ja kõige soojem kuu juuli (keskmine temperatuur +24,5 °C).

Ajalugu

Linna haldushoone seinale kinnitatud marmorbüstid linna kahele "esiisale-asutajale": vasakul Gnaeus Pompeius Strabo, paremal Friedrich Barbarossa

Kuni neoliitikumi lõpuni olid Lodi alad asustatud põlluharijatest nomaadide poolt.[2] Umbes aastal 1000 eKr rajas keldi päritolu boide hõim piirkonda Lausi nimelise asula.[3]. Aastal 89 eKr nimetati asula Rooma konsuli Gnaeus Pompeius Strabo auks Laus Pompeiaks. Aastal 49 eKr sai Laus Pompeia munitsiipiumi õigused.

Sild üle Adda jõe
Lodi toomkirik Võidu väljaku ääres

Mall:Pooleli peatükk

Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused

Püha Franciscuse kiriku fassaad
San Filippo Neri kirik

Sakraalarhitektuur

  • Duomo di Lodi (Basilica Cattedrale della Vergine Assunta).
Linna vanima ja tähtsaima pühakoja, Lodi toomkiriku rajamist alustati sümboolselt linna asutamise päeval, 3. augustil 1158, pühakoda valmis 1284. aastal.[4]

Mall:Pooleli peatükk

Sõpruslinnad

Viited

  1. ↑ Istati andmed – Elanike arv seisuga 30. aprill 2013. Vaadatud 15. oktoober 2013
  2. ↑ Bassi, Storia di Lodi, p. 15.
  3. ↑ Bassi, Storia di Lodi, pp. 15-16.
  4. ↑ Ambreck et al., p. 142.
  5. ↑ Matteo Brunello (2011). "Costanza ricorda i 25 anni del gemellaggio". Il Cittadino. Lk 12. {{cite news}}: eiran tundmatut parameetrit |day= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend)
  6. ↑ Silvia Canevara (2011). "Nozze d'argento tra Lodi e Costanza". Il Cittadino. {{cite news}}: eiran tundmatut parameetrit |day= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |pagina=, kasuta parameetrit (|pages=) (juhend)
  7. ↑ 7,0 7,1 Domenico Ossino (2008). "La finestra sul Broletto". La Tribuna di Lodi. Lk 2. {{cite news}}: eiran tundmatut parameetrit |day= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend)
  8. ↑ Comune di Lodi (toim). "Gemellaggio con Fontainebleau". Vaadatud 15. oktoober 2013.

Kirjandus

  • Giovanni Agnelli, Lodi ed il suo territorio nella storia, nella geografia e nell'arte, Lodi, Il Pomerio, 1989 (ristampa dell'edizione del 1916). ISBN 88-7121-046-8.
  • Beatrice Ambreck; et al., Atlante della nuova Provincia di Lodi, Lodi, Il Giorno, 1996. (ISBN non esistente).
  • Agenore Bassi, Storia di Lodi, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1977. ISBN 88-7121-018-2.
  • Agenore Bassi, Lodi fra storia e cronaca dal 1919 al 1945, Lodi, Il Pomerio, 1979. ISBN 88-7121-019-0.
  • Agenore Bassi; et al., Lodi – La storia, Lodi, 1989.
  • Giorgio Bigatti (a cura di), Il Municipio e la Città – Il Consiglio comunale di Lodi (1859-1970), Silvana Editoriale, 2005. ISBN 88-8215-999-X.
  • Vittorio Bottini, La cucina lodigiana, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1978. (ISBN non esistente).
  • Vittorio Bottini; Alessandro Caretta; Luigi Samarati, Lodi – Guida artistica illustrata, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1979. (ISBN non esistente).
  • Alessandro Caretta; Luigi Samarati, Lodi – Profilo di storia comunale, Lodi, 1958.
  • Ernesto Carinelli; Sandro De Palma; Giorgio Granati, Lodi Murata – Sistema difensivo e parti sotterranee, Lodi, Il Pomerio, 2006. ISBN 88-7121-448-X.
  • Eugenia Dossi (a cura di), Enciclopedia Generale Garzanti, Milano, Garzanti, 2005. (ISBN non esistente).
  • Sergio Galuzzi (a cura di), Lodi in un giorno, Lodi, Giona, 2000. (ISBN non esistente).
  • Pierluigi Majocchi, Francesco Sforza e la Pace di Lodi, in Archivio Storico Lodigiano – Organo della Società Storica Lodigiana, edizione 2008.
  • Bassano Martani, La buona indole dei lodigiani, Lodi, Il Pomerio, 1990 (ristampa dell'edizione del 1880). ISBN 88-7121-057-3.
  • Marco Meriggi, Il Regno Lombardo-Veneto, in Storia d'Italia, volume 18, tomo 2, UTET 1987. ISBN 88-02-04043-5.
  • Maurizio Meriggi, Lo sviluppo urbanistico, in Giorgio Bigatti (a cura di), Il Municipio e la Città – Il Consiglio comunale di Lodi (1859-1970), * Silvana Editoriale, 2005. ISBN 88-8215-999-X.
  • Gaspare Oldrini, Lodi nella musica e nella cultura.
  • Ercole Ongaro, Al servizio dell'uomo e della terra: Giovanni Haussmann, Milano, Jaca Book, 2008. ISBN 978-88-16-40826-5.
  • Giuseppe Pacchiarini, Il novecento lodigiano vissuto e mai dimenticato, Lodi, Il Pomerio, 2007. ISBN 88-7121-450-1.
  • Aldo Papagni; Andrea Maietti, Il secolo del Guerriero – Lodi e l'A.C. Fanfulla: cento anni di passioni sportive (1908-2008), Azzano San Paolo, Bolis Edizioni, 2008. ISBN 88-7827-170-5.
  • Bruno Pezzini, Dizionario del dialetto lodigiano, Lodi, Il Cittadino, 2000.
  • Tiziano Ruffilli (a cura di), Le piazze, Città d'arte della Pianura Padana, 2005.
  • Andrea Timolati, Lodi nella storia e nell'arte.
  • Cesare Vignati, Storia di Lodi e il suo territorio, Lodi, Il Pomerio, 1997 (ristampa dell'edizione del 1859). ISBN 88-7072-250-3.

Välislingid

 Lodi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lodi_(Itaalia)&oldid=3753049"