Kaarma kihelkond
Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Muinasajal hõlmas Kaarma muinaskihelkond ka hilisemate Kärla, Mustjala ja Püha kihelkonna osi.
14. sajandil ehitati Kuressaare piiskopilinnus, selle juurde tekkis samanimeline asula, mis aastal 1563 sai linnaõigused.
Kaarma Peeter-Pauli kiriku ehitamist Kirikukülas alustati juba 13. sajandil, nüüdse ilme sai arvatavasti alles 15. sajandil.
Kaarma kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaarma kirikumõis (saksa keeles Pastorat Karmel)
- Eikla mõis (Euküll) rüütlimõis
- Elme mõis (Magnushof) rüütelkonnamõis
- Haamse mõis (Hanpus) riigimõis
- Kaarma mõis (Karmelhof) rüütlimõis
- Kaarma-Loona mõis (Klausholm) rüütlimõis
- Kaarma-Suuremõisa mõis (Karmel-Großenhof) rüütelkonnamõis
- Kaunivere mõis (Kaunifer), Kaarma-Loona mõis kõrvalmõis
- Kellamäe mõis (Kellamäggi) rüütlimõis
- Kudjape mõis (Kudjapäh) rüütlimõis
- Laadjala mõis (Ladjall) rüütelkonnamõis
- Meedla mõis (Medel) rüütlimõis
- Mullutu mõis (Mullut) rüütlimõis
- Muratsi mõis (Murratz) rüütlimõis
- Parila mõis (Pargel) Randvere kõrvalmõis
- Piila mõis (Pihla) riigimõis
- Praakli mõis (Brackelshof) riigimõis
- Pähkla mõis (Pechel) riigimõis
- Randvere mõis (Randefer) rüütlimõis
- Sikassaare mõis (Siksar) poolmõis[1]
- Tahula mõis (Tahhul) riigimõis
- Tingiste mõis (Tingist) linnamõis
- Uue-Kaarma mõis (Neu-Karmel) rüütlimõis
- Vestli mõis (Wesseldorf) Meedla kõrvalmõis.
Kaarma kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
1891. aastal liideti Kaarma, Meedla, Piila, Elme Loona[küsitav] vald ja Haamse mõisa-[küsitav] ning Kaarma kirikuvalla külad uueks Loona vallaks. Teised külad jäid Kaarma-Suure valla koosseisu.[2].
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Kaarma kihelkond asub nüüdse Saare maakonna Kaarma valla alal.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Juhan Vahe. "Laadjala küla kroonika". Laadjala Arenduse Selts, 2001.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
- Elv. Kerem. Ajalooline traditsioon Kaarma kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.
