Semiootika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Semiootika''' on [[teadus]] [[märk]]idest ja [[märgisüsteem]]idest. Märgiprotsessid on omased kõigele elusale.
'''Semiootika''' on [[teadus]] [[märk]]idest ja [[märgisüsteem]]idest. Märgiprotsessid on omased kõigele elusale. Semiootika uurib elu poolt kehtestatud seaduspärasusi ehk suhteid.


== Semiootika klassikud ==
== Semiootika klassikud ==

Redaktsioon: 14. märts 2008, kell 10:45

Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Märgiprotsessid on omased kõigele elusale. Semiootika uurib elu poolt kehtestatud seaduspärasusi ehk suhteid.

Semiootika klassikud

Sellesarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses "An essay concerning human understanding" (1690), ent juba palju varem oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest.

Semiootika rajajaks peetakse Charles Sanders Peirce'i.

Ferdinand de Saussure kavandas teaduse nimega "märgiõpetus" (semioloogia).

Charles Morris esitas oma semiootikateooria raamatus "Foundations of the Theory of Signs".

Umberto Eco on teinud semiootika laiemalt tuntuks. Tema semiootikateooria on esitatud raamatus "A Theory of Semiotics".

Thomas Sebeoki juhtimisel kujunes semiootika rahvusvaheliseks keskuseks Indiana ülikool USAs. Samas antakse välja ajakirja Semiotica.

Biosemiootika üks rajajaid on Jakob von Uexküll.

Semiootika Tartus

Tartu Ülikoolis tegutses rahvusvaheliselt tuntud semiootik Juri Lotman, kes on üks kultuurisemiootika rajajaid. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika traditsiooni kannab Tartus ilmuv ajakiri Sign Systems Studies, mis asutati (kui Trudy po znakovym sistemam – Semeiotike) aastal 1964.

Tartu Ülikooli semiootika osakond loodi aastal 1992.


Vaata ka

Kirjandus

Välislingid