Raja vald: erinevus redaktsioonide vahel

Skarjatina vald; Raja vald
	Pindala: 111 km²
	Elanikke: 3494
	Rahvastikutihedus: 31,5 in/km²
	Keskus: Karjati

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 4. aprill 2022, kell 03:58

See artikkel räägib Narva jõe tagusest vallast, Raja vald on ka Kasepää valla endine nimi.

Raja vald (kuni 1939. aastani Skarjatina vald, eestipäraselt ka Karjati vald) oli vald Narva jõe ülemjooksu idakaldal aastatel 1920–1945. Vallamaja asus Skarjatina Gora külas.^[1]

Valda kuulusid külad: Konduši I küla, Konduši II küla, Kukin Beregi-Malintsevo küla^[küsitav], Kuritšeki küla, Mokredi küla, Omuti I küla, Omuti II küla, Radoveli küla, Skamja küla, Skarjatina Gora küla, Stepanovštšina küla, Suur Perevoloki küla, Suure Zagrivje küla, Väike Zagrivje küla, Zaborovje (Заборовье) küla, Vtroja küla, Uue Gorodenka asundus.^[2]

Valla riigimõisad: Annenskoje mõis (Annemõis), Korsakovi mõis, Remenniku mõis, Zaglištše mõis, Zagrivski Obrezi mõis, Väike-Tetšino mõis.^[3]

Ajalugu

Enne 1920. aastat oli hilisema Karjati valla territoorium põhiosas Peterburi kubermangu Oudova maakonna Karjati vald, väike lõunaosa kuulus sama maakonna Vjažitsõ valda.

Alates 1920. aastast kuulus Karjati vald Vaivara kihelkonda Virumaal. Karjati vald (Narva jõe ülemjooksul) koos Kose valla (Narva jõe keskjooksul) ja Narva vallaga (Narva jõe alamjooksul) moodustasid Narva-taguse.

1928. aastal Riigikogus vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Karjati vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).^[4]

Raja vald moodustati 1939. aastal toimunud haldusreformiga senise Karjati valla piires ehk siis Karjati vald nimetati ümber Raja vallaks.^[5]

„20. Raja vald — maa-alaga senise Skarjatina valla piires.“
– Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88, 7. oktoober 1938^[6]

Pärast 1939. aasta valdade reformi pakuti välja ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist: Skarjatina Gora – Karjati, Stepanovštšina – Kalda, Djuk – Kalaküla, Perevolok – Perve, Skamja – Kambi, Kuritšek – Kurundi, Vtroja – Raja, Radoveli – Raadvere, Zaborovje – Tagametsa, Kukin Bereg ja Malentsovo – Aru.

1944. aasta novembris arvas Vene NFSV Raja valla territooriumi Leningradi oblasti Slantsõ rajooni koosseisu.^[7]

Rahvastik

1922. aastal oli Karjati vallas 118 eestlast (3,4%), 3374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) – kokku 3499 elanikku.

1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) – kokku 3464 elanikku.

1929. aastal oli Karjati vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.^[8]

Asustus

Valda kuulusid külad: Skarjatina, Stepanovtštšina, Mokredi, Zaborovje, Djuk-Perevoloka, Radoveli, Zagrivje, Konduši ja Omuti, Vtroja, Skamja, Kuritšek, Perevolok, Kukin Bereg, Malintsevo ja Remenniku (Ременник) talu (Vtroja jõel).^[9]

Valla alal asusid ka kadunud külad: Kakolok (Каколки, Коколок), Kuritšek (Куричек, Курица, Выдрино), Malentsevo (Маленцово, Малинцово, Самохон).^[10]

Viited

↑ Maa-ameti kaardirakendused
↑ Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon
↑ Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald
↑ Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja 48, 15. juuni 1928
↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
↑ 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938
↑ Eesti Entsüklopeedia 6. köide. Lk 562
↑ Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920–1925. Akadeemia 11/ 1999
↑ 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta, Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
↑ Забытые деревни, История Принаровья

[1] Maa-ameti kaardirakendused

[2] Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon

[3] Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald

[4] Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja 48, 15. juuni 1928

[5] Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)

[6] 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938

[7] Eesti Entsüklopeedia 6. köide. Lk 562

[8] Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920–1925. Akadeemia 11/ 1999

[9] 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta, Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939

[10] Забытые деревни, История Принаровья

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 '''Raja vald''' (kuni 1939. aastani '''Skarjatina vald''', eestipäraselt ka '''Karjati vald''') oli [[vald]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] ülemjooksu idakaldal aastatel 1920–1945. Vallamaja asus [[Skarjatina Gora]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref>
+Valda kuulusid külad: [[Konduši]] I küla, [[Konduši]] II küla, {{kas|[[Kukin Bereg]]i-Malintsevo küla}}, [[Kuritšek]]i küla, [[Mokredi]] küla, [[Omuti]] I küla, Omuti II küla, [[Radovel]]i küla, [[Skamja]] küla, [[Skarjatina Gora]] küla, [[Stepanovštšina (Leningradi oblast)|Stepanovštšina]] küla, [[Suur Perevolok]]i küla, [[Bolšoje Zagrivje|Suure Zagrivje]] küla, [[Maloje Zagrivje|Väike Zagrivje]] küla, [[Zaborovje]] (''Заборовье'') küla, [[Vtroja]] küla, [[Uue Gorodenka]] asundus.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=110704507303&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=83a39a32d8d0bce141da0145eddb0a50 Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon]</ref>
+Valla [[riigimõis#Riigimõis 20. sajandil|riigimõisad]]: [[Annenskoje mõis]] (Annemõis), [[Korsakovi mõis]], [[Remenniku mõis]], [[Zaglištše mõis]], [[Zagrivski Obrezi mõis]], [[Väike-Tetšino mõis]].<ref>[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=110700849624 Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald]</ref>
+== Ajalugu ==
 Enne 1920. aastat oli hilisema Karjati valla territoorium põhiosas [[Peterburi kubermang]]u [[Oudova maakond|Oudova maakonna]] Karjati vald, väike lõunaosa kuulus sama maakonna Vjažitsõ valda.
 Alates 1920. aastast kuulus Karjati vald [[Vaivara kihelkond]]a [[Virumaa]]l. Karjati vald (Narva jõe ülemjooksul) koos [[Piiri vald|Kose valla]] (Narva jõe keskjooksul) ja [[Narva vald|Narva vallaga]] (Narva jõe alamjooksul) moodustasid [[Narva-tagune|Narva-taguse]].
+. aastal Riigikogus vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Karjati vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).<ref>Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja 48, 15. juuni 1928</ref>
-. aastal oli Karjati vallas 118 eestlast (3,4%), 3374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) - kokku 3499 elanikku. 1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) - kokku 3464 elanikku.
-[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|250px|Eesti haldusjaotus 1925. aastal]]
-[[1929]]. aastal oli Karjati vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.<ref>[[Kari Alenius]]. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia 11/ 1999</ref>
-. aastal Riigikogu poolt vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Karjati vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).<ref>Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja 48, 15. juuni 1928</ref>
 Raja vald moodustati [[1939. aasta vallareform|1939. aastal toimunud haldusreformiga]] senise Karjati valla piires ehk siis Karjati vald nimetati ümber Raja vallaks.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref>
 {{tsitaat|20. Raja vald — maa-alaga senise Skarjatina valla piires.|Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88, 7. oktoober 1938<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88.], Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938 </ref>}}
-[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|250px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
+[[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – virumaa.jpg|pisi|Virumaa valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]
-Karjati valda kuulusid külad: [[Konduši]] I küla, [[Konduši]] II küla, {{kas|[[Kukin Bereg]]i-Malintsevo küla}}, [[Kuritšek]]i küla, [[Mokredi]] küla, [[Omuti]] I küla, Omuti II küla, [[Radovel]]i küla, [[Skamja]] küla, [[Skarjatina Gora]] küla, [[Stepanovštšina (Leningradi oblast)|Stepanovštšina]] küla, [[Suur Perevolok]]i küla, [[Bolšoje Zagrivje|Suure Zagrivje]] küla, [[Maloje Zagrivje|Väike Zagrivje]] küla, [[Zaborovje]] (''Заборовье'') küla, [[Vtroja]] küla, [[Uue Gorodenka]] asundus.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=110704507303&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=83a39a32d8d0bce141da0145eddb0a50 Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon]</ref>
+Pärast [[1939]]. aasta [[1939. aasta vallareform|valdade reformi]] pakuti välja ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist: [[Skarjatina Gora]] – [[Karjati]], [[Stepanovštšina (Leningradi oblast)|Stepanovštšina]] – Kalda, [[Djuk-Perevolok|Djuk]] – [[Kalaküla]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]] – [[Perve]], [[Skamja]] – Kambi, [[Kuritšek]] – [[Kurundi]], [[Vtroja]] – Raja, [[Radovel]]i – [[Raadvere]], [[Zaborovje]] – Tagametsa, [[Kukin Bereg]] ja Malentsovo – Aru.
-Raja valla [[riigimõis#Riigimõis 20. sajandil|riigimõisad]]: [[Annenskoje mõis]] (Annemõis), [[Korsakovi mõis]], [[Remenniku mõis]], [[Zaglištše mõis]], [[Zagrivski Obrezi mõis]], [[Väike-Tetšino mõis]].<ref>[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=110700849624 Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald]</ref>
+. aasta novembris arvas [[Vene NFSV]] Raja valla territooriumi [[Leningradi oblast]]i [[Slantsõ rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti Entsüklopeedia 6. köide. Lk 562</ref>
-Raja valda kuulusid külad: [[Skarjatina]], [[Stepanovtštšina]], [[Mokredi]], [[Zaborovje]], [[Djuk-Perevoloka]], [[Radovel]]i, [[Bolšoje Zagrivje|Zagrivje]], [[Konduši]] ja [[Omuti]], [[Vtroja]], [[Skamja]], [[Kuritšek]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Kukin Bereg]], [[Malintsevo]] ja Remenniku (''Ременник'') talu ([[Vtroja jõgi|Vtroja jõel]]).<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>
+== Rahvastik ==
-Karjati/ Raja valla alal asusid ka kadunud külad: [[Kakolok]] (''Каколки, Коколок''), Kuritšek (''Куричек, Курица, Выдрино''), Malentsevo (''Маленцово, Малинцово, Самохон'').<ref>[http://www.narova.eu/zabytye-derevni Забытые деревни], История Принаровья</ref>
+. aastal oli Karjati vallas 118 eestlast (3,4%), 3374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) – kokku 3499 elanikku.
+. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) – kokku 3464 elanikku.
-Pärast [[1939]]. aasta [[1939. aasta vallareform|valdade reformi]]  pakuti välja ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist:  [[Skarjatina Gora]] – [[Karjati]], [[Stepanovštšina]] – Kalda, [[Djuk-Perevolok|Djuk]] – [[Kalaküla]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]] – [[Perve]], [[Skamja]] – Kambi, [[Kuritšek]] – [[Kurundi]], [[Vtroja]] – Raja, [[Radovel]]i – [[Raadvere]], [[Zaborovje]] – Tagametsa, [[Kukin Bereg]] ja Malentsovo – Aru.
+[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus 1925. aastal]]
+[[1929]]. aastal oli Karjati vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.<ref>[[Kari Alenius]]. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920–1925. Akadeemia 11/ 1999</ref>
+== Asustus ==
-. aasta novembris arvas [[Vene NFSV]] Raja valla territooriumi [[Leningradi oblast]]i [[Slantsõ rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti Entsüklopeedia 6. köide. Lk 562</ref>
+Valda kuulusid külad: [[Skarjatina]], [[Stepanovtštšina]], [[Mokredi]], [[Zaborovje]], [[Djuk-Perevoloka]], [[Radovel]]i, [[Bolšoje Zagrivje|Zagrivje]], [[Konduši]] ja [[Omuti]], [[Vtroja]], [[Skamja]], [[Kuritšek]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Kukin Bereg]], [[Malintsevo]] ja Remenniku (''Ременник'') talu ([[Vtroja jõgi|Vtroja jõel]]).<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>
+Valla alal asusid ka kadunud külad: [[Kakolok]] (''Каколки, Коколок''), Kuritšek (''Куричек, Курица, Выдрино''), Malentsevo (''Маленцово, Малинцово, Самохон'').<ref>[http://www.narova.eu/zabytye-derevni Забытые деревни], История Принаровья</ref>
 ==Viited==
 {{Viited}}
 [[Kategooria:Raja vald| ]]
 [[Kategooria:Oudova maakond]]