Oudova maakond
| Oudova maakond | |
|---|---|
|
| |
| Vene keeles Гдовский уезд | |
|
| |
| Pindala: 8810 km² | |
| Elanikke: 145 573 (1897) | |
| Rahvastikutihedus: 16,5 in/km² | |
| Maakonnalinn: Oudova | |
 |
Oudova maakond oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas Peterburi kubermangus.
Kuulus Venemaa keisririigi, Vene SFNV ja NSV Liidu koosseisu aastatel 1727–1927. Maakonnalinn oli Oudova.
Oudova maakond asus Peterburi kubermangu edelaosas ning piirnes Luga maakonnaga idas, Jamburgi maakonnaga põhjas, Pihkva kubermanguga lõunas ja Eestimaa kubermangu Rakvere kreisiga läänesuunas.
1897. aasta Venemaa keisririigi rahvaloenduse andmetel elas maakonnas 145 573 inimest, kellest 88,9% olid venelased ja 10,5% eestlased.[viide?] 1917. aastal elas August Nigoli andmetel eestlasi Oudova maakonnas 40 000, mis oli ligi 20% maakonna elanikest.[1]
1918. aastal asusid Oudova maakonnas:
- Bobrovo vald (keskusega Bobrovo külas),
- Belski vald (keskusega Zadvorje külas),
- Võskatka vald (keskusega Võskatka külas),
- Oudova/Gdovi vald (keskusega Kupovi külas),
- Dobrutši vald (keskusega Dobrutši külas),
- Konstantini vald (keskusega Zarutšje külas),
- Ložgolovi vald (keskusega Likovska külas),
- Moškovo vald (keskusega Uldiga külas),
- Osmino vald (keskusega Osmino külas),
- Polna vald (keskusega Polna külas),
- Remda vald (eestipäraselt Remja vald)[2] (keskusega Remda külas),
- Seretka vald (keskusega Seredka külas),
- Spitsõno vald (keskusega Spitsõno külas),
- Staropolje vald (keskusega Volovo külas),
- Tupitšõno vald (keskusega Tupitšõno külas),
- Usmino vald (keskusega Usmino külas),
- Judino vald (keskusega Judino külas),
- Jasva vald (keskusega Jasva külas).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal". Kokku seadnud August Nigol. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918, lk 14.
- ↑ Vanim Eesti asundus teispool Peipsit, Eesti Sõna, nr. 285, 10 detsember 1943