Murad II: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|image=Paolo Veronese (Nachfolger) - Sultan Murad II. - 2237 - Bavarian State Painting Collections.jpg}} |
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|image=Paolo Veronese (Nachfolger) - Sultan Murad II. - 2237 - Bavarian State Painting Collections.jpg}} |
||
'''Murad II''' (ka |
'''Murad II''' (ka ''Murat II''; [[osmanitürgi keel]]es مراد ثانى ''Murād-ı sānī'', [[türgi keel]]es ''II. Murat''; [[juuni]] [[1404]] – [[3. veebruar]] [[1451]]) oli [[Osmanid|Osmanite]] [[Türgi sultan|sultan]] [[1421]]–[[1444]] ja [[1446]] kuni surmani. Ta oli [[Mehmed I]] ja [[Emine Hatun|Emine Hatuni]] poeg ja [[Mehmed II]] isa. |
||
Ta pidas oma valitsusajal palju [[sõda|sõdu]] [[Balkani poolsaar]]e [[kristlased|kristlastega]]. |
Ta pidas oma valitsusajal palju [[sõda|sõdu]] [[Balkani poolsaar]]e [[kristlased|kristlastega]]. |
||
[[1430]]. aastal naasid |
[[1430]]. aastal naasid Osmanid oma endise kõigi [[Doonau]]st lõuna pool asuvate alade kontrollimist hõlmava poliitika juurde ning aastal [[1432]] korraldas Murad rüüsteretki [[Transilvaania]]sse. Rünnakud intensiivistusid pärast seda, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[keiser]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] [[1437]]. aastal suri. [[1439]]. aasta lõpus kapituleerus serblaste pealinn [[Smederevo]] ning sultanil õnnestus teha [[Serbia despootkond|Serbia despootkonnast]] Osmanite riigi provints. [[1440]]. aastal piiras Murad II Ungari peamist piirikindlust [[Belgrad]]i. |
||
Rooma paavst [[Eugenius IV]] kuulutas 1443. aastal välja [[Ristisõda|ristisõja]] [[ |
Rooma paavst [[Eugenius IV]] kuulutas 1443. aastal välja [[Ristisõda|ristisõja]] [[muslim]]ite Osmanite riigi vastu. 10. novembril [[1444]] [[Varna lahingus]] purustasid Osmanite väed Muradi juhtimisel [[Poola]] ja [[Ungari]] ühendväe, mida juhtisid [[Władysław III]] ja [[János Hunyadi]]. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] laevastik ei blokeerinud [[Dardanellid|Dardanelle]], nagu nad olid lubanud.{{algus}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mehmed I]]|nimi=[[Türgi sultan]]|aeg=[[1421]]–[[1444]]|järgnev=[[Mehmed II]]}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mehmed I]]|nimi=[[Türgi sultan]]|aeg=[[1421]]–[[1444]]|järgnev=[[Mehmed II]]}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=Mehmed II|nimi=Türgi sultan|aeg=[[1446]]–[[1451]]|järgnev=Mehmed II}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=Mehmed II|nimi=Türgi sultan|aeg=[[1446]]–[[1451]]|järgnev=Mehmed II}} |
Viimane redaktsioon: 12. detsember 2021, kell 11:58
Murad II | |
---|---|
Sünniaeg | juuni 1404 (619-aastane) |
Autogramm | |
Murad II (ka Murat II; osmanitürgi keeles مراد ثانى Murād-ı sānī, türgi keeles II. Murat; juuni 1404 – 3. veebruar 1451) oli Osmanite sultan 1421–1444 ja 1446 kuni surmani. Ta oli Mehmed I ja Emine Hatuni poeg ja Mehmed II isa.
Ta pidas oma valitsusajal palju sõdu Balkani poolsaare kristlastega.
1430. aastal naasid Osmanid oma endise kõigi Doonaust lõuna pool asuvate alade kontrollimist hõlmava poliitika juurde ning aastal 1432 korraldas Murad rüüsteretki Transilvaaniasse. Rünnakud intensiivistusid pärast seda, kui Saksa-Rooma keiser Sigismund 1437. aastal suri. 1439. aasta lõpus kapituleerus serblaste pealinn Smederevo ning sultanil õnnestus teha Serbia despootkonnast Osmanite riigi provints. 1440. aastal piiras Murad II Ungari peamist piirikindlust Belgradi.
Rooma paavst Eugenius IV kuulutas 1443. aastal välja ristisõja muslimite Osmanite riigi vastu. 10. novembril 1444 Varna lahingus purustasid Osmanite väed Muradi juhtimisel Poola ja Ungari ühendväe, mida juhtisid Władysław III ja János Hunyadi. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et Veneetsia ja Kirikuriigi laevastik ei blokeerinud Dardanelle, nagu nad olid lubanud.
Eelnev Mehmed I |
Türgi sultan 1421–1444 |
Järgnev Mehmed II |
Eelnev Mehmed II |
Türgi sultan 1446–1451 |
Järgnev Mehmed II |