Liitumisreaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
 
2. rida: 2. rida:


Liitumisreaktsioonidesse astuvad [[kaksikside|kaksik-]] või [[kolmikside]]t sisaldavad molekulid: [[alkeenid]] (C=C), [[alküünid]] (C≡C), [[karbonüülrühm]]a (C=O), [[imiinid|imiinrühma]] (C=N) jt sisaldavad ühendid. Näiteks [[etüleen]]i [[halogeenimine|broomimine]]:
Liitumisreaktsioonidesse astuvad [[kaksikside|kaksik-]] või [[kolmikside]]t sisaldavad molekulid: [[alkeenid]] (C=C), [[alküünid]] (C≡C), [[karbonüülrühm]]a (C=O), [[imiinid|imiinrühma]] (C=N) jt sisaldavad ühendid. Näiteks [[etüleen]]i [[halogeenimine|broomimine]]:
::H<sub>2</sub>C=CH<sub>2</sub> + Br<sub>2</sub> BrH<sub>2</sub>C-CH<sub>2</sub>Br
::H<sub>2</sub>C=CH<sub>2</sub> + Br<sub>2</sub> → BrH<sub>2</sub>C-CH<sub>2</sub>Br
==Mehhanismid==
==Mehhanismid==
Olenevalt reaktsioonis osalevate ühendite keemilisest olemusest eristatakse nelja põhilist liitumisreaktsiooni [[reaktsioonimehhanism|mehhanismi]]:
Olenevalt reaktsioonis osalevate ühendite keemilisest olemusest eristatakse nelja põhilist liitumisreaktsiooni [[reaktsioonimehhanism|mehhanismi]]:
[[Pilt:Addition reactions general overview.svg|frame|center|Liitumisreaktsioonide erinevad mehhanismid: 1)elektrofiilne liitumine, 2) nukleofiilne liitumine ja 3) radikaalne liitumine]]
[[Pilt:Addition reactions general overview.svg|frame|center|Liitumisreaktsioonide mehhanismid: 1) elektrofiilne liitumine, 2) nukleofiilne liitumine ja 3) radikaalne liitumine]]
*[[elektrofiilne liitumine]] (tähistatakse Ad<sub>E</sub>; [[karbokatioon]]ne [[intermediaat]])
*[[elektrofiilne liitumine]] (tähistatakse Ad<sub>E</sub>; [[karbokatioon]]ne [[intermediaat]])
*[[nukleofiilne liitumine]] (tähistatakse Ad<sub>N</sub>; [[anioon]]ne intermediaat)
*[[nukleofiilne liitumine]] (tähistatakse Ad<sub>N</sub>; [[anioon]]ne intermediaat)

Viimane redaktsioon: 8. detsember 2021, kell 13:24

Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.

Liitumisreaktsioonidesse astuvad kaksik- või kolmiksidet sisaldavad molekulid: alkeenid (C=C), alküünid (C≡C), karbonüülrühma (C=O), imiinrühma (C=N) jt sisaldavad ühendid. Näiteks etüleeni broomimine:

H2C=CH2 + Br2 → BrH2C-CH2Br

Mehhanismid[muuda | muuda lähteteksti]

Olenevalt reaktsioonis osalevate ühendite keemilisest olemusest eristatakse nelja põhilist liitumisreaktsiooni mehhanismi:

Liitumisreaktsioonide mehhanismid: 1) elektrofiilne liitumine, 2) nukleofiilne liitumine ja 3) radikaalne liitumine

Siia kuulub ka liitumispolümerisatsioon (ahelpolümerisatsioon), mille puhul aktiivse intermediaadi genereerimine (initsieerimine) toimub analoogselt eeltoodud mehhanismidega. Need on katioonne polümerisatsioon, anioonne polümerisatsioon, radikaalpolümerisatsioon ja koordinatsioonipolümerisatsioon.

Sün- ja anti-liitumine alküünidega
Sün- ja anti-liitumine tsüklohekseeniga

Sün- ja anti-liitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Orgaaniliste liitumisreaktsioonide korral tähendab sün-liitumine mõlema liituva rühma ühinemist kaksik- või kolmiksidemega ühelt ja samalt poolelt. Anti-liitumise korral ühinevad rühmad molekuliga selle vastaspooltelt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]