Tsivilisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 6. august 2021, kell 12:38

Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus.

Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.^[1] Linlik elukorraldus põhineb inimeste eneseteostuse vabadusel, spetsialiseerumisel ja iseorganiseeruval turumajandusel. Kõige varasemad linnadel põhinevad tsivilisatsioonid olid induse (esimene linn Mehrghart tekkis enne 7000 eKr) ja sumeri (Eridu rajati 5400 eKr) tsivilisatsioonid.

Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid".^[2]

Varajased tsivilisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Varajastel tsivilisatsioonidel oli eripärade kõrval ka ühiseid jooni:

tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele
inimesed spetsialiseerusid ning tekkisid käsitööliste asundused
süvenes kaubavahetus ja tekkis turumajandus
õiguslike konfliktide lahendamisest johtuvalt tekkis kohtunike (amet)
kirja pandud kohtupretsedentidest arenes välja seadus ja avalik õiguskord
tekkis teadmiste üleskirjutamise ja järgmisele põlvkonnale edastamise tava.

Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suuremate jõgede ja oluliste kaubateede äärde. Peaaegu üheaegselt u 4000 eKr tekkis Eufrati ja Tigrise alamjooksul Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) ja Niiluse kallastel Egiptuse tsivilisatsioon. Pärast seda tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 3300 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huang He jõe orus (u 1700 eKr).^[3]

Tsivilisatsioon ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.

Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.

Arnold J. Toynbee märkis oma 12-köitelise teose "Uurimuse ajaloost" (A Study of History) kokkuvõttes, et tema uuritud 21 tsivilisatsiooni kokkuvarisemise põhjuseks oli rikkuse äärmuslik kontsentreerumine väikese grupi kätte ja suutmatus reageerida keskkonna muutustele, s.t reformida ühiskondlik-majanduslikke suhteid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.
↑ Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010, lk 49.
↑ Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11-12.

[1] Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.

[2] Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010, lk 49.

[3] Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11-12.

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Fail:Ziko.jpg|pisi|Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna [[Jeeriko]] (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. ]]
-'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''civis'' – [[kodanik]],  ''civitas'' - [[linn]]) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linna[[ühiskond|ühiskonda]].<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.</ref> Linnlik elukorraldus põhineb inimeste [[Eneseteostus|eneseteostuse]] [[Vabadus|vabadusel]], [[Spetsialiseerumine|spetsialiseerumisel]] ja iseorganiseeruval turumajandusel. Kõige varasemad linnadel põhinevad tsivilisatsioonid olid [[Induse kultuur|induse]] (esimene linn Mehrghart tekkis enne 7000 eKr) ja [[Sumerid|sumeri]] (Eridu rajati 5400 eKr) tsivilisatsioonid.
+'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] sõnadest ''civis'' – [[kodanik]], ''civitas'' – [[linn]]) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linna[[ühiskond|ühiskonda]].<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998, lk 11.</ref> Linlik elukorraldus põhineb inimeste [[Eneseteostus|eneseteostuse]] [[Vabadus|vabadusel]], [[Spetsialiseerumine|spetsialiseerumisel]] ja iseorganiseeruval turumajandusel. Kõige varasemad linnadel põhinevad tsivilisatsioonid olid [[Induse kultuur|induse]] (esimene linn Mehrghart tekkis enne 7000 eKr) ja [[Sumerid|sumeri]] (Eridu rajati 5400 eKr) tsivilisatsioonid.
 Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja [[riik]], tuntakse [[Kiri (keeleteadus)|kirja]] ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid".<ref>Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010, lk 49.</ref>
 ==Varajased tsivilisatsioonid==
-Varajastel tsivilisatsioonidel olid eripärade kõrval mitmed ühised jooned:
+Varajastel tsivilisatsioonidel oli eripärade kõrval ka ühiseid jooni:
 * tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele
 *inimesed spetsialiseerusid ning tekkisid käsitööliste asundused
@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 ==Tsivilisatsioon ja kultuur==
-[[Kultuur]]i ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab [[filosoofia|ajaloofilosoof]] [[Oswald Spengler]].
+[[Kultuur]]i ja tsivilisatsiooni suhestusest kirjutab [[filosoofia|ajaloofilosoof]] [[Oswald Spengler]].
 Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt [[kultuur]]ilt üleminekut tarbijalikule [[elulaad]]ile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema [[tehnika]]kasutuse poolest.
 [[Samuel Huntington]] eristab kaheksat tsivilisatsiooni: [[hiina]] ehk sinoiline, [[jaapan]]i, [[hindu tsivilisatsioon|hindu]], [[islam|muhameedlik]], [[õigeusk|vene õigeusu]], [[Lääne tsivilisatsioon|Lääne]], [[Ladina-Ameerika]] ja [[Aafrika]]. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist [[kultuuripiirkond]]a, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.
-[[Arnold J. Toynbee]] märkis oma 12. köitelise raamatu "Uurimuse ajaloost" (''A Study of History)'' kokkuvõttes, et tema poolt uuritud 21 tsivilisatsiooni kokkuvarisemise põhjuseks oli (1) rikkuse äärmuslik kontsentreerumine väikese grupi kätte ja (2) suutmatus reageerida keskkonna muutustele, s.t  reformida ühiskondlik-majanduslikke suhteid.
+[[Arnold J. Toynbee]] märkis oma 12-köitelise teose "Uurimuse ajaloost" (''A Study of History)'' kokkuvõttes, et tema uuritud 21 tsivilisatsiooni kokkuvarisemise põhjuseks oli rikkuse äärmuslik kontsentreerumine väikese grupi kätte ja suutmatus reageerida keskkonna muutustele, s.t reformida ühiskondlik-majanduslikke suhteid.
 ==Viited==