Nikolai von Glehn: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Alexander Nikolai von Glehn''' [nikol'ai fon gleen] ([[16. juuli]] [[1841]] [[Jälgimäe mõis]]<ref |
'''Alexander Nikolai von Glehn''' [nikol'ai fon gleen] ([[16. juuli]] [[1841]] [[Jälgimäe mõis]]<ref>[https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=40&iid=200220000983&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=0f5e5ea30fed27600ba9b668982a082c Keila kiriku 1841. aasta sünnimeetrika (EAA 1214-1-30).]</ref> – [[7. september]] [[1923]] [[Brasiilia]]) oli [[Jälgimäe mõis]]a omanik, [[Nõmme]] rajaja, [[Glehn]]ide suguvõsast. |
||
==Noorus== |
==Noorus== |
Redaktsioon: 18. juuli 2021, kell 22:52
Nikolai von Glehn | |
---|---|
Sünniaeg | 16. juuni 1841 |
Surmaaeg | 7. september 1923 |
Alexander Nikolai von Glehn [nikol'ai fon gleen] (16. juuli 1841 Jälgimäe mõis[1] – 7. september 1923 Brasiilia) oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsast.
Noorus
Alexander Nicolai von Glehni lapsepõlv polnud kerge. Kaheaastaselt kaotas ta isa. Von Glehn õppis Tartu ülikoolis majandusteadust ja Saksamaal arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri.
Glehn ja Nõmme
1873. aastal andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese krundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn".
Loss ja park
Praegusesse Glehni parki laskis Nikolai von Glehn oma kavandite järgi ehitada niinimetatud Glehni lossi. See valmis aastal 1886. Loss on varustatud keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornikeste, sakilise rinnatisega jmt, mis pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Osa ruumide seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Teiste hulgas leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!"
1902. aastal tekkis tal mõte püstitada parki purustatud raudkividest Kalevipoja kuju. Ta modelleeris ja ehitas kuju ise. See võttis aastaid aega ja valmis alles 1908. aastal. Kui kuju oli pooleldi valmis, kukkus see oma raskuse tõttu jalge pealt maha. Glehn andis kangelasele kätte tugeva malaka, mis teda edaspidi püsti hoidis. Kohalikele meenutas kuju aga rohkem kuradit.Eksitus tuli sellest, et vana Glehn ei tundnud küllalt hästi Eesti minevikku, selle-eest aga väga hästi Saksa minevikku: vanad germaanlased tõmbasid jahile minnes metsloomade petmiseks selga härjanaha, millel olid veel sarved küljes. Glehn, tahtes anda ka Kalevipojale jahimehe välimust, sest seegi käis jahil, pani Kalevipojale samuti härjanaha koos sarvedega selga ja eestlased, kes ei tundnud seda saksa joont, hakkasid Kalevipoega kuradiks pidama.[2]
Teise künka otsa laskis von Glehn püstitada samasugustest kividest lohe kuju, mida hakati rahvasuus kohe krokodilliks kutsuma. Skulptuur ehitati umbes samal ajal kui Kalevipoeg ühe vene inseneri poolt Glehni plaanide, jooniste ja õpetuste järgi. Vanahärra ise oli ametis Kalevipojaga. Ka krokodilliga juhtus ehitamise ajal umbes sama õnnetus, mis Kalevipojaga. Kas tehti krokodillile hirmus nõrk kael või hirmus raske pea, kuid peaaegu kohe pärast valmimist oli krokodillil pea otsast kukkunud. Von Glehn võtnud vana pea ja pistnud selle kaelapidi maa sisse ja nii jäänud mulje, nagu poeks teine krokodill maa seest välja.[3]
1910. aastal alustati pargis vaatetorni ehitamist. Lossi kõrvale ehitati kahe väikese basseiniga palmimaja.
Emigreerumine
1918. aastal lahkus Glehn Eestist algul Saksamaale, hiljem aga poja Manfred Nikolai von Glehni kehva tervise tõttu soojema kliimaga Brasiiliasse, kus Nikolai von Glehn Ouro Fino haiglas Minas Geraisi osariigis 7. septembril 1923 suri.
Isiklikku
Nikolai von Glehn oli abielus Johann Heinrich Bergi (1812–1853) ja Sophie Riola tütre Karoline Henriette Mariega (1847–1896), Nende järeltulijad:
- Manfred Nikolai von Glehn (1867–1924 Brasiilia), vaimulik, tõlk, Jälgimäe mõisnik, Jälgimäe baptistikoguduse juht, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Carl Bobergi (1859–1940) hümni "Suur Jumal Sa", abiellus 1897. aastal Tallinna pastori Nikolai von Stackelbergi (1832–1902) tütre Elisabeth Charlotte Auguste von Stackelbergiga (sünd 1874)
- Anna-Maria (sündinud von Glehn)
- Rinaldo von Glehn
- Adriana von Glehn
- Mercedes von Glehn[4], Lavrasi esindajana Minas Geraisi osariigi miss 1960, Miss Brasiilia 1960 4. koht, Reina Continental del Café (Continental Queen of Coffee) võitja 1961[5], abikaasa Alvaro Santos ja vennatütar Christina von Glehn, kes elavad Brasiilias.
- Adriana von Glehn
- Rinaldo von Glehn
- Anna-Maria (sündinud von Glehn)
Mälestuse jäädvustamine
2011. aasta 12. novembril avati Mustamäe nõlval jalakäigusilla juures Nõmme linna asutaja Nikolai von Glehni mälestusmärk (autorid skulptorid Paul Mänd ja Seaküla Simson).
Vaata ka
Viited
- ↑ Keila kiriku 1841. aasta sünnimeetrika (EAA 1214-1-30).
- ↑ [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nole19390610.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-nõmme%20leht----------Newspaper--&fbclid=IwAR31ozSw0vG3B6gEtKbAYOLfiqlnJJ7J5ay6_-IKgzQMuSFaFayDJNkuTOs Panso, Voldemar. Mees, kes rajas Nõmme Jooni N. von Glehni tööst ja võitlusest.] Nõmme Leht, 10. juuni 1939.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega:1
on ilma tekstita. - ↑ Nõmmet külastasid von Glehni järeltulijad
- ↑ Miss Brasil 1960, Reina Continental del Café, Pilt
Välislingid
- Linda-Mari Väli: Glehni kuju hakkab Nõmmel möödujaile viipama, EPL, 6. november 2008
- Nõmmele teeb Glehni kuju Seaküla Simson, delfi.ee, 1. juuni 2011
- Restauraator Marek Lille Nikolai von Glehni pildigalerii
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega:0
on ilma tekstita.