Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} |
|||
[[Pilt:CAMBRIDGE 005.JPG|pisi|Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)]] |
[[Pilt:CAMBRIDGE 005.JPG|pisi|Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)]] |
||
| 16. rida: | 17. rida: | ||
Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, kus on tavaliselt 30 000–150 000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]s on üle 100 000 raamatu. |
Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, kus on tavaliselt 30 000–150 000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]s on üle 100 000 raamatu. |
||
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity |
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity College|Trinity College'i]] [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christ Cllege]]'i [[Parkeri raamatukogu]]l on üks maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja). |
||
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut. |
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut. |
||
==Näitused== |
==Näitused== |
||
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,<ref name="NG52A" /> mis on külastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja |
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,<ref name="NG52A" /> mis on külastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja eri kogude tähelepanuväärsemaid eksemplare. |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
[[Pilt:CamUniLBack.JPG|pisi|Vaade peahoonele [[ |
[[Pilt:CamUniLBack.JPG|pisi|Vaade peahoonele [[Robinson College]]'ist. Näha on juurdeehitis]] |
||
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum." |
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum." |
||
| 39. rida: | 40. rida: | ||
Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui seal tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna". |
Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui seal tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna". |
||
Peahoone asub praegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare |
Peahoone asub praegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare College]]'i Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes projekteeris ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema projekt nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ja uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum). |
||
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building" />Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta. |
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building" />Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta. |
||
| 45. rida: | 46. rida: | ||
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref name="V65gP" /> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga. |
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref name="V65gP" /> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga. |
||
Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam [[St John' |
Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam [[St John's College]]'i kabelist ja 3 meetrit kõrgem [[King's College]]'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane [[varakantsler]] [[Neville Chamberlain]] seda avamisel "this magnificent erection"{{lisa viide}}, kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas [[George V]]-le. "Tumedale tornile" [[C. S. Lewis]]ele omistatavas romaanis "[[The Dark Tower]]" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse [[pornograafia]]t.<ref name="SNIhL" /> |
||
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad [[Tadao Aoi]] annetatud juurdeehitises [[Aoi paviljon]]is, mis avati 1998. aastal. |
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad [[Tadao Aoi]] annetatud juurdeehitises [[Aoi paviljon]]is, mis avati 1998. aastal. |
||
| 54. rida: | 55. rida: | ||
*[[Briti Raamatukogu]]<ref name="zk67H" /> |
*[[Briti Raamatukogu]]<ref name="zk67H" /> |
||
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref name="3K1qD" /> |
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref name="3K1qD" /> |
||
*Cambridge |
*Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu |
||
*[[Šotimaa Rahvusraamatukogu]]<ref name="ECk1B" /> |
*[[Šotimaa Rahvusraamatukogu]]<ref name="ECk1B" /> |
||
*[[Dublini Trinity |
*[[Dublini Trinity College'i Raamatukogu]] [[Iirimaa]]l<ref name="gUJX6" /> |
||
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref name="DHIHq" /> |
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref name="DHIHq" /> |
||
Igal aastal lisandub Cambridge |
Igal aastal lisandub Cambridge'i Ülikooli Raamatukokku umbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge'i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada. |
||
==Kohvik== |
==Kohvik== |
||
| 67. rida: | 68. rida: | ||
Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada. |
Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada. |
||
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada. |
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada. |
||
Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada. |
Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada. |
||
== Kogud == |
== Kogud == |
||
[[Pilt:CambUniLibr.JPG|pisi|Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitist ei ole näha |
[[Pilt:CambUniLibr.JPG|pisi|Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitist ei ole näha]] |
||
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas: |
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas: |
||
* Eksemplar 1455. aasta [[Gutenbergi Piibel|Gutenbergi Piiblist]]; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud [[tinaladu]] (iga täht omaette tükk). |
* Eksemplar 1455. aasta [[Gutenbergi Piibel|Gutenbergi Piiblist]]; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud [[tinaladu]] (iga täht omaette tükk). |
||
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord |
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord Actoni]] (katoliiklik ajaloolane, [[uusaja ajaloo Regiuse professor]] 1885–1902) raamatukogu, kuhu kuulub Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks. |
||
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid. |
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid. |
||
* Hansoni kogu, kuhu kuulub olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist. |
* Hansoni kogu, kuhu kuulub olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist. |
||
* Bradshaw' kogu, mis koondab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, on trükitud Iirimaal või mille on kirjutanud Iiri autorid. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb [[Henry Bradshaw]]'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.<ref name="Sayle" /> |
* Bradshaw' kogu, mis koondab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, on trükitud Iirimaal või mille on kirjutanud Iiri autorid. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb [[Henry Bradshaw]]'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.<ref name="Sayle" /> |
||
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu. |
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu. |
||
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]] |
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]]'i enam kui 30 000 raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas [[George I]] (sellest ka kollektsiooni nimi). |
||
*[[Royal Commonwealth Society]] raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju [[Briti impeerium]]i ja [[Rahvaste Ühendus]]e kohta. |
*[[Royal Commonwealth Society]] raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju [[Briti impeerium]]i ja [[Rahvaste Ühendus]]e kohta. |
||
* [[Piibliselts]]i raamatukogu ja misjoniseltsi [[Society for Promoting Christian Knowledge]] raamatukogu. |
* [[Piibliselts]]i raamatukogu ja misjoniseltsi [[Society for Promoting Christian Knowledge]] raamatukogu. |
||
| 102. rida: | 103. rida: | ||
== Töötajad == |
== Töötajad == |
||
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref name="awxvH" /> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity |
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref name="awxvH" /> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity College]]'is ajalugu ja kuulus juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi. |
||
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor [[Peter Fox]] (1994–2009). |
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor [[Peter Fox]] (1994–2009). |
||
| 142. rida: | 143. rida: | ||
* [http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library] |
* [http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library] |
||
* [http://www.lib.cam.ac.uk/newton/ University of Cambridge – Library catalogue interfaces] |
* [http://www.lib.cam.ac.uk/newton/ University of Cambridge – Library catalogue interfaces] |
||
[[Kategooria:Suurbritannia raamatukogud]] |
[[Kategooria:Suurbritannia raamatukogud]] |
||
Redaktsioon: 4. juuli 2021, kell 17:57
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2021) |
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on Cambridge'i Ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Asutus hõlmab viit eri kohtades paiknevat raamatukogu:
- raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (the UL)
- meditsiiniraamatukogu (Medical Library)[1]
- matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;[2] asukoht Centre for Mathematical Sciences)
- loodusteaduste raamatukogu (Central Science Library,[3] varasema nimega Scientific Periodicals Library)
- õigusraamatukogu (Squire Law Library)[4]
Cambridge'i Ülikooli raamatukogus on üle 7 miljoni köite[5] ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt Bodleian Libraryst ja Briti Raamatukogust). See on üks kuuest raamatukogust (ja kolmest ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).
Ülikooli teised raamatukogud
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, kus on tavaliselt 30 000–150 000 raamatut, näiteks Seeley Ajalooraamatukogus on üle 100 000 raamatu.
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks Trinity College'i Wreni raamatukogule kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. Corpus Christ Cllege'i Parkeri raamatukogul on üks maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.
Näitused
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,[6] mis on külastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja eri kogude tähelepanuväärsemaid eksemplare.
Ajalugu
Raamatukogu eksisteeris juba 15. sajandi alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad 1416. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba 1250. ja 1363. aastast[viide?]. 1416. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg' in perpetuum."
Kõige varasem kataloog pärineb umbes 1424. aastast.
Alates 16. sajandist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on sel viisil märkimisväärselt kasvanud.
Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama sundeksemplare, on kogu pidev suurenemine tagatud.
Hooned
Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu Old Schoolsis Senate House'i lähedal. Kui seal tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
Peahoone asub praegu Cambridge'i kesklinna lääneservas Robinsoni kolledži ning Clare College'i Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel 1931–1934. Hoone arhitekt on Giles Gilbert Scott, kes projekteeris ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema projekt nägi ette avariiulitega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ja uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.[7]Hoone kuninglik avamine[viide?] toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
Scott on disaininud ka märgilise punase telefoniputka. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks Liverpooli katedraal, Waterloo sild ning Bankside'i elektrijaam, kus praegu asub Tate Moderni kunstimuuseum.[8] Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.
Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam St John's College'i kabelist ja 3 meetrit kõrgem King's College'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane varakantsler Neville Chamberlain seda avamisel "this magnificent erection"[viide?], kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas George V-le. "Tumedale tornile" C. S. Lewisele omistatavas romaanis "The Dark Tower" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse pornograafiat.[9]
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad Tadao Aoi annetatud juurdeehitises Aoi paviljonis, mis avati 1998. aastal.
Sundeksemplarid
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa sundeksemplare saavast raamatukogust (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingusalvestisest, mis antakse välja Suurbritannias või Iirimaal. Need raamatukogud on:
- Briti Raamatukogu[10]
- Oxfordi Ülikooli Bodleian Library[11]
- Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu
- Šotimaa Rahvusraamatukogu[12]
- Dublini Trinity College'i Raamatukogu Iirimaal[13]
- Walesi Rahvusraamatukogu[14]
Igal aastal lisandub Cambridge'i Ülikooli Raamatukokku umbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge'i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
Kohvik
Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse Tea Roomiks. Seal pakutakse täisroogi, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.
Lugejateenindus
Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada.
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.
Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada.
Kogud
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas:
- Eksemplar 1455. aasta Gutenbergi Piiblist; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud tinaladu (iga täht omaette tükk).
- lord Actoni (katoliiklik ajaloolane, uusaja ajaloo Regiuse professor 1885–1902) raamatukogu, kuhu kuulub Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks.
- Charles Darwini kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid.
- Hansoni kogu, kuhu kuulub olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist.
- Bradshaw' kogu, mis koondab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, on trükitud Iirimaal või mille on kirjutanud Iiri autorid. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb Henry Bradshaw'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.[15]
- Cambridge University Pressiga tihedalt seotud tüpograafi Stanley Morisoni raamatukogu.
- "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb Ely piiskopi John Moore'i enam kui 30 000 raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas George I (sellest ka kollektsiooni nimi).
- Royal Commonwealth Society raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju Briti impeeriumi ja Rahvaste Ühenduse kohta.
- Piibliseltsi raamatukogu ja misjoniseltsi Society for Promoting Christian Knowledge raamatukogu.
- Taylor-Schechteri kogu, kuhu kuulub 193 000 käsikirja ja käsikirjakatkendit Kairo Ben Ezra sünagoogist. Seda kogu on nimetatud hindamatuks. Kollektsioon on kingitus, mille tegi 1898. aastal Solomon Schechter. Tegemist on maailma suurima ja olulisima keskaegsete juudi käsikirjade koguga.[16]
- Codex Bezae Cantabrigiensis on tähtis kreeka- ja ladinakeelne Uue Testamendi koodeks 5. sajandist. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest sisaldab interpolatsioone, mida ei leidu kuskil mujal. Selle annetas ülikoolile protestantlik õpetlane Theodor Beza, Jean Calvini õpilane ja järglane.
- Cambridge'i laulud (Carmina Cantabrigiensia) – keskajast pärinevad ladinakeelsed luuletused 10 lehel (Codex Cantabrigiensis).
- Kogu Briti orientalistilt Edward Granville Browne'ilt (ligikaudu 480 koodeksit).
- Mitme helilooja, (näiteks William Alwyni, Arthur Blissi, Roberto Gerhardi, Peter Tranchelli) arhiivid.
- Isaac Newtoni, lord Kelvini, Ernest Rutherfordi, George Edward Moore'i ja Siegfried Sassooni jt pabereid.
- Greenwichi observatooriumi arhiivid.
- Cambridge'i Ülikooli materjalid ja arhiivid.
- Ligi 1,5 miljonit kaarti.
Digiteerimisprojekt
2010. aasta juunis tegi Cambridge'i'i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude digiteerimist. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama Cambridge'i Digitaalse Raamatukogu lehe[17] kaudu.
Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad Isaac Newtoni[18] ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.
Töötajad
Raamatukogu praegune direktor Anne Jarvis on selle raamatukogu esimene naisdirektor[19] ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud Dublinis Trinity College'is ajalugu ja kuulus juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor Peter Fox (1994–2009).
Varasematel aegadel juhtis raamatukogu tööd üle 25 aasta Augustus Theodore Bartholomew. Seda ametikohta pidasid ka A. F. Scholfield (1923–1949), Eric Bertrand Ceadel (1967–1979) ja Frederick William Ratcliffe (1980–1994). 17. sajandil juhatas raamatukogu Abraham Wheelocke.
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka Henry Bradshaw ja Charles Edward Sayle, kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.[15]
Viited
- ↑ Medical Library – School of Clinical Medicine. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Betty and Gordon Moore Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Central Science Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Squire Law Library – University of Cambridge. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Cambridge University Library. (Vaadatud 8.04.2013.)
- ↑ Cambridge University Library – Exhibitions Home. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library. (Vaadatud 29.03.2013.)
- ↑ Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Nothing racy in ‘tower of porn’. Varsity, 22. veebruar 2008.
- ↑ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Bodleian Library | Home. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ National Library of Scotland. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ 15,0 15,1 Charles Sayle. A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge, 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.
- ↑ Cairo Genizah. (Vaadatud 15.03.2013.)
- ↑ Cambridge Digital Library – University of Cambridge (Vaadatud 8.03.2013.)
- ↑ Newton Papers. (Vaadatud 15.03.2013.)
- ↑ Cambridge appoints first female University Librarian. (Vaadatud 13.03.2013.)
Kirjandus
- Peter Fox. "Cambridge University Library: the great collections", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1998. ISBN 0521626366.
- J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
- David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.