Erinevus lehekülje "Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
P
 
{{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}}
[[Pilt:CAMBRIDGE 005.JPG|pisi|Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)]]
 
Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, kus on tavaliselt 30 000–150 000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]s on üle 100 000 raamatu.
 
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledžCollege|Trinity College'i]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus ChristiChrist kolledžCllege]]'i [[Parkeri raamatukogu]]l on üks maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
 
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.
 
==Näitused==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,<ref name="NG52A" /> mis on külastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevateeri kogude tähelepanuväärseidtähelepanuväärsemaid eksemplare.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:CamUniLBack.JPG|pisi|Vaade peahoonele [[RobinsoniRobinson kolledžCollege]]'ist. Näha on juurdeehitis.]]
 
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."
Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui seal tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
 
Peahoone asub praegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledžCollege]]'i Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes projekteeris ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema projekt nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ja uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).
 
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building" />Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref name="V65gP" /> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.
 
Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam [[St John'sis kolledžCollege]]'i kabelist ja 3 meetrit kõrgem [[King's College]]'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane [[varakantsler]] [[Neville Chamberlain]] seda avamisel "this magnificent erection"{{lisa viide}}, kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas [[George V]]-le. "Tumedale tornile" [[C. S. Lewis]]ele omistatavas romaanis "[[The Dark Tower]]" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse [[pornograafia]]t.<ref name="SNIhL" />
 
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad [[Tadao Aoi]] annetatud juurdeehitises [[Aoi paviljon]]is, mis avati 1998. aastal.
*[[Briti Raamatukogu]]<ref name="zk67H" />
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref name="3K1qD" />
*Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu
*[[Šotimaa Rahvusraamatukogu]]<ref name="ECk1B" />
*[[Dublini Trinity KolledžiCollege'i Raamatukogu]] [[Iirimaa]]l<ref name="gUJX6" />
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref name="DHIHq" />
 
Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukokku umbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
 
==Kohvik==
Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada.
 
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.
 
Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada.
 
== Kogud ==
[[Pilt:CambUniLibr.JPG|pisi|Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitist ei ole näha.]]
 
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas:
* Eksemplar 1455. aasta [[Gutenbergi Piibel|Gutenbergi Piiblist]]; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud [[tinaladu]] (iga täht omaette tükk).
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord ActonActoni]]i (katoliiklik ajaloolane, [[uusaja ajaloo Regiuse professor]] 1885–1902) raamatukogu, kuhu kuulub Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks.
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid.
* Hansoni kogu, kuhu kuulub olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist.
* Bradshaw' kogu, mis koondab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, on trükitud Iirimaal või mille on kirjutanud Iiri autorid. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb [[Henry Bradshaw]]'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.<ref name="Sayle" />
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu.
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]]<nowiki>'</nowiki>i enam kui 30 000 raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas [[George I]] (sellest ka kollektsiooni nimi).
*[[Royal Commonwealth Society]] raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju [[Briti impeerium]]i ja [[Rahvaste Ühendus]]e kohta.
* [[Piibliselts]]i raamatukogu ja misjoniseltsi [[Society for Promoting Christian Knowledge]] raamatukogu.
 
== Töötajad ==
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref name="awxvH" /> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity KolledžCollege]]'is ajalugu ja kuulus juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.
 
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor [[Peter Fox]] (1994–2009).
* [http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library]
* [http://www.lib.cam.ac.uk/newton/ University of Cambridge – Library catalogue interfaces]
 
 
[[Kategooria:Suurbritannia raamatukogud]]
129 088

muudatust

Navigeerimismenüü