Cambridge'i ülikooli raamatukogu
Cambridge'i ülikooli raamatukogu (ingl Cambridge University Library, the UL) on Cambridge'i ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Ülikooli pearaamatukogu alla on koondatud teaduskondade ja osakondade raamatukogud, mida juhitakse ja hallatakse keskselt.[1]
Cambridge'i ülikooli pearaamatukogus on üle 8 miljoni raamatu, ajakirja ja muu säiliku, millest paljud on avariiulitel erinevalt Bodley ja Briti raamatukogust. Tegemist on ühe suurima avariiulitega raamatukoguga Euroopas.[2]
Ühtlasi on see üks väheseid raamatukogusid Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal täieneb raamatukogu ligikaudu 100 000 köitega, sh sundeksemplarid, ostetud ja kingitud raamatud.
Ülikooli teised raamatukogud
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks pearaamatukogule on Cambridge'i ülikoolil arvukalt erialaraamatukogusid, näiteks Aafrika uuringute raamatukogu, arhitektuuri- ja kunstiajalooraamatukogu, astronoomia- ja meditsiiniraamatukogu.[3] Ülikoolil raamatukogud ka kolledžite juures, millest paljud on loodud juba 16. ja 17. sajandil.[1][4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Cambridge'i ülikooli raamatukogul oli juba 14. sajandi keskpaigas väike raamatute kogu, mida hoiti kastides. Raamatukogu vanim inventariraamat on aastast 1424 ja sisaldab 122 peamiselt teoloogilise kirjanduse pealkirja.[5] 1557. aastal koostatud raamatukogu kataloogis on viited umbes 200 köitele ja 16. sajandi lõpuks oli raamatukogul juba 600 raamatut.[6] Alates 16. sajandist on raamatukogu saanud teoseid annetajatelt ja kogu on sel viisil märkimisväärselt kasvanud. Praegu on kogude suurenemine tagatud sundeksemplaridega.
Hooned
[muuda | muuda lähteteksti]
Cambridge'i ülikooli raamatukogu on sajandite jooksul kasvanud, mistõttu endine asupaik Old Schoolsis ei võimaldanud enam laiendamist. Hoones asub praegu Cambridge'i ülikooli administratsioon.
1921. aastal otsustati, et raamatukogule tuleb leida uus asukoht. Ülikooli raamatukogu peahoone asub Cambridge'i kesklinnast läänes Robinsoni kolledži ning Clare'i kolledži Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel 1931–1934. Hoone arhitekt on Giles Gilbert Scott, kes projekteeris ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema projekt nägi ette avariiulitega raamatukogu, milles on lisaks ka raamatute säilitamiseks ruumi 30 000 riiulil umbes 106 kilomeetrit.[7] Raamatukogu koliti uude hoonesse 1934. aasta suvel. Hoone avati oktoobris, mil Cambridge'i ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
Scott on disaininud ka Inglismaale iseloomuliku punase telefoniputka. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks Liverpooli katedraal, Waterloo sild ja Bankside'i elektrijaam, kus praegu asub Tate Moderni kunstimuuseum. Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.[8]
Raamatukogu torni kõrgus on 48 meetrit, s.o 2 meetrit madalam St John's College'i kabeli tornist ja 3 meetrit kõrgem King's College'i kabeli tornist. Cambridge'i raamatukogu torni peetakse Clive Staples Lewise romaani "Tume torn" ("The Dark Tower") prototüübiks. Tornis hoiustatakse väheväärtuslikku kirjandust ja lugejaid sinna ei lasta. See on põhjus, miks üliõpilased hakkasid arvama, et seal hoitakse pornograafilist kirjandust.[9]
Raamatukogu peahoonet on mitu korda laiendatud maapealsete ja maa-aluste juurdeehitistega. Näiteks asuvad Tadao Aoi annetatud Jaapani ja Hiina kogud juurde ehitatud paviljonis, mis avati 1998. aastal.
Lugejate teenindus
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada. Teiste Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid peavad raamatuid kohapeal kasutama. Ülejäänud kasutajad peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada.
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]Cambridge'i ülikooli raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi, mis on külastajatele enamasti tasuta. Eksponeeritakse ka eri kogude tähelepanuväärseid eksemplare.[10]
Kohvik
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse teeruumiks (Tea Room). Seal pakutakse mitmesuguseid toite ja jooke, aga sinna võib minna ka oma toidu ja joogiga.
Sundeksemplarid
[muuda | muuda lähteteksti]Cambridge'i ülikooli raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa raamatukogust ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingusalvestisest, mis antakse välja Suurbritannias või Iirimaal. Need raamatukogud on:
- Briti raamatukogu
- Oxfordi ülikooli Bodley raamatukogu
- Cambridge'i ülikooli raamatukogu
- Šotimaa rahvusraamatukogu
- Dublini Trinity College'i raamatukogu Iirimaal
- Walesi rahvusraamatukogu
Igal aastal lisandub Cambridge'i ülikooli raamatukokku umbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel.
Kogud
[muuda | muuda lähteteksti]
Cambridge'i ülikooli raamatukogule kuulub palju haruldasi teoseid.
- Eksemplar 1455. aasta Gutenbergi piiblist on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud tinaladu (iga täht omaette tükk).
- Lord Actoni (poliitik ja uusaja ajaloo professor Cambridge'i ülikoolis1885–1902) u 60 000 köitest koosnev raamatukogu, kuhu kuuluvad Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevad teosed 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi.
- Charles Darwini kirjavahetus ja raamatud, mis on pärit tema raamatukogust, sh ta enda tööde eksemplarid.
- Herbert James Hansoni kogu, milles on haruldasi raamatuid laevajuhtimisest ja -ehitusest, samuti mereatlaseid, millest mõned on 16. sajandist.
- Henry Bradshaw' kogus on üle 14 000 köite, mis on Iirimaa kohta, trükitud Iirimaal või mille on kirjutanud Iiri autorid. Tegemist on ühe olulisema Iirimaad puudutavate teoste koguga maailmas. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.[11]
- Cambridge'i ülikooli kirjastusega (Cambridge University Press) seotud tüpograafi Stanley Morisoni raamatukogu.
- Kuninglik raamatukogu, mis koosneb Ely piiskopi John Moore'i enam kui 30 000 raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas George I, kelle järgi on kogu ka nimetatud.
- Royal Commonwealth Society raamatukogu sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju Briti impeeriumi ja Rahvaste Ühenduse kohta.
- Piibliseltsi raamatukogu ja misjoniseltsi Society for Promoting Christian Knowledge raamatukogu.
- Taylor-Schechteri kogu, kuhu kuulub 193 000 käsikirja ja käsikirjakatkendit Kairo Ben Ezra sünagoogist. Seda kogu peetakse hindamatuks, kuna tegemist on maailma suurima ja olulisima keskaegsete juudi käsikirjade koguga. Kogu kinkis ülikoolile 1898. aastal Solomon Schechter.[12]
- Codex Bezae Cantabrigiensis[13] on oluline kreeka- ja ladinakeelne 5. sajandist pärinev Uue Testamendi koodeks. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest sisaldab interpolatsioone, mida ei leidu mujal. Selle annetas ülikoolile protestantlik õpetlane Theodor Beza, kes oli Jean Calvini õpilane ja järgija.
- Cambridge'i laulud (Carmina Cantabrigiensia) on keskaegsed ladinakeelsed luuletused, mis on säilinud kümnel lehel.
- Briti orientalist Edward Granville Browne'i kogu, mis koosneb umbes 480 araabia, pärsia ja türgi koodeksist.
- Mitme helilooja arhiivid, näiteks William Alwyni, Arthur Blissi, Roberto Gerhardi ja Peter Tranchelli materjalid.
- Isaac Newtoni, lord Kelvini, Ernest Rutherfordi, George Edward Moore'i, Siegfried Sassooni jt dokumendid.
- Kuningliku Greenwichi observatooriumi arhiivid.
- Cambridge'i ülikooli materjalid ja arhiivid.
- Umbes 1,5 miljonit kaarti.
Digiteerimisprojekt
[muuda | muuda lähteteksti]
2010. aasta juunis teatas Cambridge'i ülikool, et tänu dr Leonard Polonsky 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suurusele annetusele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu kogude digiteerimist. Digiteeritud säilikuid saab kasutada Cambridge'i digitaalse raamatukogu (Cambridge Digital Library) veebiportaalis.
Digiteerimisprojektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad Isaac Newtoni[14] ja tema kaasaegsete käsikirju, ning kristlikele, islami ja juudi tekstidele.
Töötajad
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatukogus on üks suuremaid uuendajaid olnud uurija ja kollektsionäär Henry Bradshaw, kes töötas direktorina aastatel 1867–1886.[5] Bradshaw ja tema kaks järglast, Francis Jenkinson (1889–1923) ja Alwyn Faber Scholfield (1923–1949), muutsid raamatukogu kohaks, kus hakati tegema uurimistööd. Selle eelduseks oli publikatsioonide klassifitseerimine ja kataloogimissüsteemide arendamine ning teadustööks oluliste raamatute ja käsikirjade kogude hankimine.[6]
Raamatukoguhoidja Charles Edward Sayle avaldas 1916. aastal üksikasjaliku kataloogi Henry Bradshaw' annetatud raamatutest. Seal on kirjeldatud umbes 8850 raamatut, millest 5850 on trükitud Iirimaal.[11]
Augustus Theodore Bartholomew oli Cambridge'i ülikooli raamatukogu direktor aastatel 1900–1933 ja tema järglane Alwin Faber Scholfield oli ametis 1949. aastani. Eric Bertrand Ceadel oli direktor aastatel1967–1979, Frederick William Ratcliffe aastatel 1980–1994 ja Peter Fox aastatel 1994–2009.
Raamatukogu esimese naisdirektorina oli ametis Anne Jarvis aastatel 2009–2016.[viide?] 2017. aastast jubib raamatukogu Jessica Gardner.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Cambridge Libraries". University of Cambridge. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Collections". Cambridge University Library. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Department and Faculty Libraries". Cambridge Libraries. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "College Libraries". Cambridge Libraries. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 Wiegand, Wayne A.; Davis, Donald G. Jr. (1994). Encyclopedia of Library History. London, New York: Garland Publishing, Inc. Lk 100–101.
- ↑ 6,0 6,1 "History of Cambridge University Library". University of Cambridge. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Library Storage Facility". Cambridge University Library. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Gilbert Scott". gilbertscott.org. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ Apperly, Eliza (22. veebruar 2008). "Nothing racy in 'tower of porn'". Varsity. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Exhibitions". Cambridge University Library. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ 11,0 11,1 Sayle, Charles Edward (1916). A catalogue of the Bradshaw collection of Irish books in the University Library Cambridge. Cambridge: the University Library.
- ↑ "Taylor-Schechter Genizah Collection". Cambridge University Library. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ Scrivener, Frederick Henry Ambrose (1864). Bezae codex cantabrigiensis. Cambridge.
- ↑ "The Newton Project". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2023. Vaadatud 12. detsembril 2023.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Peter Fox. Cambridge University Library: the great collections. Cambridge, New York: Cambridge University Press, 1998. ISBN 0521626366.
- J. C. T. Oates. Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne. Cambridge, New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
- David McKitterick. Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries. Cambridge, New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.