Faasidiagramm: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 9. november 2020, kell 11:01

See artikkel räägib füüsika mõistest; infotehnoloogia mõiste kohta vaata artiklit Seisundidiagramm

Tüüpilise faasidiagrammi näide. Diagrammil on kolm kõverat: aurustumiskõver, sublimatsioonikõver ja sulamiskõver

Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.^[1]

Faasidiagramm rõhu p ja temperatuuri T teljetikus võimaldab küllalt hästi selgitada ühekomponendilise aine (näiteks vee) kolme faasi muutumise protsessi. Diagrammi kõverad eraldavad eri agregaatolekuid. Etteantud tingimustel on erinevad faasid termodünaamilises tasakaalus. Matemaatiliselt kirjeldab faasisiiret Clapeyroni-Clausiuse võrrand.

Aurustumistemperatuuri kõver (faasipiiril vedel/gaasiline) asetseb kolmikpunkt ja kriitilise punkti vahel, sublimatsioonikõver (faasipiiril tahke/gaasiline) asetseb nullpunkti ja kolmikpunkti vahel ja sulamistemperatuuri kõver (faasipiiril tahke/vedel) algab kolmikpunktist.

Kõveratel on üks vabadusaste (rõhk või temperatuur), kolmikpunktil ja kriitilisel punktil vabadusaste puudub (Gibsoni reegel). Täielikku olekudiagrammi saab esitada ainult kõverate kahe vabadusastme korral. Rõhu p, ruumala V ja temperatuuri T teljestikus kujutab nende parameetrite vahelist sõltuvust ruumiline pind.

Faasidiagrammi abil on näiteks võimalik määrata faasisiirde alg- ja lõpptemeratuuri ning termodünaamilises tasakaalus olevate faaside keemilist koostist. Faasidiagramme rakendatakse eriti metallurgias ja keemiatööstuses füüsikalis-keemiliste protsessid analüüsimisel.

Viited

↑ Pärtel, E., 2010. Füüsika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.

Vaata ka

Termodünaamika

[Pärtel,_2010-1] Pärtel, E., 2010. Füüsika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib füüsika mõistest; infotehnoloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Seisundidiagramm]]}}
-[[Pilt:Phase-diag2.svg|thumb|Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega]]
+[[Pilt:Olomuoto-diagremmi.et.svg.png|pisi|350px|Tüüpilise faasidiagrammi näide. Diagrammil on kolm kõverat: [[keemine|aurustumiskõver]], [[sublimatsioon]]ikõver ja [[sulamine|sulamiskõver]]]]
-'''Faasidiagramm''' ehk '''olekudiagramm''' on [[diagramm]], kus enamasti [[temperatuur]]i ja rõhu teljestikus kujutatakse [[süsteem]]i [[Tasakaaluolek|tasakaalulist olekut]]<ref name="Pärtel, 2010"/>.
+[[Pilt:P-V-T Diagram (Water).fr.svg|pisi|350px|Vee ''pVT''-faasidiagramm <br> (''solide'' tahke, ''liquide'' vedel, ''gaz'' gaasiline)]]
+'''Faasidiagramm''' ehk '''olekudiagramm''' on [[diagramm]], kus enamasti [[temperatuur]]i ja rõhu teljestikus kujutatakse [[termodünaamika |termodünaamilise]] [[süsteem]]i [[Tasakaaluolek|tasakaalulist olekut]].<ref name="Pärtel, 2010"/>
+Faasidiagramm rõhu ''p'' ja temperatuuri ''T'' teljetikus võimaldab küllalt hästi selgitada ühekomponendilise aine (näiteks [[vesi|vee]]) kolme [[Faas (füüsikaline keemia) |faasi]] muutumise protsessi. Diagrammi kõverad eraldavad eri [[agregaatolek]]uid. Etteantud tingimustel on erinevad faasid termodünaamilises tasakaalus. Matemaatiliselt kirjeldab faasisiiret [[Clapeyroni-Clausiuse võrrand]].
+Aurustumistemperatuuri kõver (faasipiiril vedel/gaasiline) asetseb [[kolmikpunkt]] ja [[kriitiline punkt |kriitilise punkti]] vahel, sublimatsioonikõver (faasipiiril tahke/gaasiline)  asetseb nullpunkti ja kolmikpunkti vahel ja sulamistemperatuuri kõver (faasipiiril tahke/vedel) algab kolmikpunktist.
+Kõveratel on üks [[vabadusaste]] (rõhk või temperatuur), kolmikpunktil ja kriitilisel punktil vabadusaste puudub ([[Gibsoni reegel]]). Täielikku olekudiagrammi saab esitada ainult kõverate kahe vabadusastme korral. Rõhu ''p'', ruumala ''V'' ja temperatuuri ''T'' teljestikus kujutab nende parameetrite vahelist sõltuvust ruumiline pind.
+Faasidiagrammi abil on näiteks võimalik määrata [[faasisiire |faasisiirde]] alg- ja lõpptemeratuuri ning termodünaamilises tasakaalus olevate faaside keemilist koostist. Faasidiagramme rakendatakse eriti [[metallurgia]]s ja keemiatööstuses füüsikalis-keemiliste protsessid analüüsimisel.
 == Viited ==
@@ 8. rida: / 18. rida: @@
 <ref name="Pärtel, 2010">Pärtel, E., 2010. Füüsika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]].</ref>}}
+== Vaata ka ==
-[[Kategooria:Füüsika]]
+* [[Kolmikpunkt]]
+* [[Kriitiline punkt]]
+[[Termodünaamika]]
+[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]