Faas (füüsikaline keemia)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.

Täpsem seletus on, et faas on heterogeense termodünaamilise süsteemi (näiteks sulamisüsteemi) kõikide ühtsete füüsikaliste omadustega (tihedus, murdumisnäitaja, kristallisüsteem) ja ühesuguse keemilise koostisega osade kogum.

Faasid on üksteisest eraldatud piirpinnaga. Eri faasidel on erinevad omadused, näiteks teistsugune tihedus, kristallistruktuur või värvus. On olemas homogeenseid ja heterogeenseid sulamisüsteeme, mis koosnevad vastavalt ühest ja kahest faasist.

Sageli käsitletakse faase kui aine erinevaid olekuid (vedel, tahke, gaasiline, plasma). Tegelikult hõlmab faas nii aine olekut kui ka oleku sees toimuvaid struktuurimuutusi. Kui näiteks sulam läheb vedelast olekust tahkesse, siis muutub ka selle faas. Aga ühes agregaatolekus olev aine võib olla mitmes üksteisest erinevas faasis. Näiteks grafiit ja teemant on sama aine eri faasid – keemiline koostis on identne, aga aine struktuur erisugune.

Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks; selle tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]