Valdemar IV: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 1. november 2020, kell 21:06

Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.

Pärast kuningas Christoffer II surma 1332. aastal oli Taani mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal Viborgis. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka Sjællandi ning võita Taanile tagasi 1332 Norra kätte läinud Skåne.

Valdemar IV andis Tallinna linnale loa ammutada vett kuningale kuulunud Ülemiste järvest. Samuti sai linn loa rajada kanal, mis tõi linna vett, ja ehitada kanalile neli vesiveskit. Töid alustati aastal 1345, kuigi need lõpetati juba ajal, mil Tallinn enam Taani valduses ei olnud.

Valdemar ei suutnud enda käes hoida Taani valdusi Eestis (Harju- ja Virumaad koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega). Jüriöö ülestõusu järel 1346. aastal müüs ta need Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikele umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest. Saksa ordu pantis need alad 1347. aastal omakorda Liivi ordule. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari Eestimaa hertsogist vanema venna Otto astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile. Otto vahendas müügitehingut ja hiljem sai temast Karksi foogt. Valdemar IV sai aga Maarjamaa (jumalaema maa) ehk Taani Eesti valduste müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustas Taani kuningat tehtud patu lunastamiseks tegema palverännaku pühasse paika.

Valdemari valitsusajal, 1349. aastal, puhkes Taanis katk, mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.

1361 vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul Gotlandi, mis jäi Taani valdusse kuni Brömsebro rahu sõlmimiseni 1645. aastal. Visby avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta. Valdemar IV kontrollis Läänemere laevandust ning maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega Øresundi (Jüüti poolsaare ja Skandinaavia vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. Vendi hansalinnad kuulutasid Taani vastu välja "Kaperkriegi" (kaaperdamissõja), kuid see ebaõnnestus. 1362. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga Helsingborgi merelahingus vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse Holsteini, Mecklenburgi ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja Madalmaade linnade, mis ei kuulunud Hansa Liitu koalitsioonile (Kölni Konföderatsioon).

1370. aastal sõlmitud Stralsundi rahuleping oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks.

Pikemalt artiklis Taani-Hansa sõda

Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre Margrete ja tema abikaasa Norra kuningas Håkon VI poeg Oluf, tegelikuks valitsejaks sai aga Margrete I.

Eelnev Christoffer II	Taani kuningas 1340–1375	Järgnev Olaf III

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 Valdemari valitsusajal, [[1349]]. aastal, puhkes Taanis [[katk]], mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.
-[[1361]] vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul [[Gotland]]i, mis jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]] sõlmimiseni [[1645]]. aastal. [[Visby]] avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta, kuid juba järgmisel aastal kuulutasid [[Hansa|Hansa Liidu]] linnad selle peale Taanile sõja, mis lõppes [[1370]] Valdemari lüüasaamisega.
+[[1361]] vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul [[Gotland]]i, mis jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]] sõlmimiseni [[1645]]. aastal. [[Visby]] avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta. Valdemar IV kontrollis Läänemere laevandust ning maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja "Kaperkriegi" (kaaperdamissõja), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] ja [[Madalmaad]]e linnade, mis ei kuulunud Hansa Liitu [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]).
+[[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks.
-Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre [[Margrete I|Margrete]] ja tema abikaasa [[Norra kuningas]] [[Håkon VI]] poeg [[Oluf II|Oluf]], tegelikuks valitsejaks sai aga Margrete.
+{{vaata|Taani-Hansa sõda}}
+Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre [[Margrete I|Margrete]] ja tema abikaasa [[Norra kuningas]] [[Håkon VI]] poeg [[Oluf II|Oluf]], tegelikuks valitsejaks sai aga [[Margrete I]].
 {{algus}}