Juhan Sütiste: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: välislink parandatud |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Juhan Sütiste''' (sünninimi '''Johannes Schütz'''; 1936 '''Juhan Schütz'''; [[28. detsember]] [[1899]] [[Tähtvere vald]] – [[10. veebruar]] [[1945]] [[Tallinn]]) oli eesti [[luuletaja]]. |
'''Juhan Sütiste''' (sünninimi '''Johannes Schütz'''; kuni 1936 '''Juhan Schütz'''; [[28. detsember]] [[1899]] [[Tähtvere vald]] – [[10. veebruar]] [[1945]] [[Tallinn]]) oli eesti [[luuletaja]]. |
||
Juhan Sütiste oli pärit vaesest perekonnast. Algkooli lõpetamise järel õppis 1913–1919 Tartus kellassepa ametit.<ref name=":0">Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 36, 26 märts 1934 |
Juhan Sütiste oli pärit vaesest perekonnast. Algkooli lõpetamise järel õppis 1913–1919 Tartus kellassepa ametit.<ref name=":0">Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 36, 26 märts 1934 |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Õppis aastatel [[1923]]–[[1931]] [[Tartu Ülikool]]is filosoofia- ja õigusteaduskonnas, kuid stuudium jäi lõpetamata. Oli kirglik jalgpallur Eesti akadeemilise spordiklubi meeskonnas ja mitmekordne Eesti meister odaviskes. Tuli ka Roomas peetud üliõpilaste olümpiaadil odaviskes esimeseks.<ref name=":0" /> Oli [[Tartu]]s vabakutseline kirjanik ning aastatel [[1938]]–[[1941]] Tallinnas [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] dramaturg. |
Õppis aastatel [[1923]]–[[1931]] [[Tartu Ülikool]]is filosoofia- ja õigusteaduskonnas, kuid stuudium jäi lõpetamata. Oli kirglik jalgpallur Eesti akadeemilise spordiklubi meeskonnas ja mitmekordne Eesti meister odaviskes. Tuli ka Roomas peetud üliõpilaste olümpiaadil odaviskes esimeseks.<ref name=":0" /> Oli [[Tartu]]s vabakutseline kirjanik ning aastatel [[1938]]–[[1941]] Tallinnas [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] dramaturg. |
||
[[Saksa okupatsioon Eestis|Saksa okupatsioon]]i ajal [[1941]]–[[1942]] oli vangis [[Patarei vangla]]s<ref> Haakristi haardes. Tallinn 1979, lk 64 </ref>. |
[[Saksa okupatsioon Eestis|Saksa okupatsioon]]i ajal [[1941]]–[[1942]] oli vangis [[Patarei vangla]]s<ref> Haakristi haardes. Tallinn 1979, lk 64 </ref>. |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Redaktsioon: 26. august 2020, kell 23:01
Juhan Sütiste (sünninimi Johannes Schütz; kuni 1936 Juhan Schütz; 28. detsember 1899 Tähtvere vald – 10. veebruar 1945 Tallinn) oli eesti luuletaja.
Juhan Sütiste oli pärit vaesest perekonnast. Algkooli lõpetamise järel õppis 1913–1919 Tartus kellassepa ametit.[1] Gümnaasiumihariduse omandas ta õhtukoolis.
Õppis aastatel 1923–1931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas, kuid stuudium jäi lõpetamata. Oli kirglik jalgpallur Eesti akadeemilise spordiklubi meeskonnas ja mitmekordne Eesti meister odaviskes. Tuli ka Roomas peetud üliõpilaste olümpiaadil odaviskes esimeseks.[1] Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 1938–1941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg.
Saksa okupatsiooni ajal 1941–1942 oli vangis Patarei vanglas[2].
Isiklikku
Tema onupoeg oli viiuldaja Hugo Schütz, ka onupoja poeg Juhan Schütz oli viiuldaja.
Looming
Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (1929–1930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat.
Teosed
Näidendid:
- "Ristikoerad" (1945)
Luulekogud:
- "Rahutus" (1928)
- "Peipsist mereni" (1930)
- "Maha rahu" (1932)
- "Kaks leeri" (1933)
- "Südasuvi" (1934)
- "Päikese ootel" (1935)
- "Sadamad ja saared" (1936)
- "Ringkäik" (1937)
- "Valgus ja varjud" (1939)
Poeemide tsükkel:
Teatrikriitika:
- "Iga hetk on loov" (1974)
Mälestuse jäädvustamine
- Juhan Sütiste järgi on nimetatud tänav Tallinnas Mustamäel – Juhan Sütiste tee (tihti ka J. Sütiste tee või Sütiste tee)
Viited
Välislingid
- Biograafia ESBL-is
- Juhan Sütiste Eesti biograafilises andmebaasis ISIK