Infarkt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. juuli 2020, kell 19:26

See artikkel räägib infarktist üldse; südameataki kohta vaata artiklit Müokardi infarkt

Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis on tingitud piisava verevoolu lakkamisest antud anatamoomilisse piirkonda. Verevoolu lakkamine põhjustab toitainete ja hapnikuvaeguse. Enamasti on inimesel infarkti põhjuseks ateroskleroosist tingitud arteri ummistumine. Samas võib veresoone topistada ka tromb, gaasimull või mõni muu kehast pärinev materjal. Harvem esinevate infarkti liikide hulka kuulub veresoonte jõulisest kokkutõmbest tingitud infarkt. Infarkti tekkeks ei pea veresoon täielikult sulguma. Infarkt tekib ka siis, kui osaliselt avatud veresoon ei suuda piisavas koguse verd läbi lasta.

Sagedasemad: müokardi (südamelihase) infarkt, ajuinfarkt (isheemiline insult), mesenteriaalinfarkt.

Inimene

Infarktide ja kärbuste klassifikatsioon Eestis

Eesti tervishoiusüsteemis kasutatavas RHK-10-s on infarktid ja kärbused liigitatud eri alapeatükkidesse, mida vajadusel täpsustatakse ka teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.

RHK-10. Infarkti klassifikatsioon ja kohandused

Klassifikaator	Nimetus
D73.5	Põrnainfarkt
G95.1	Äge seljaajuinfarkt
I24.0	Müokardiinfarkt
I26	Kopsuveresoonte emboolia (kopsu (-arteri;-veeni infarkt)
I63	Peaajuinfarkt
K55.0	Äge intestinaalne infarkt
K76.3	Maksainfarkt
[M87]	Luukärbus (osteonekroos)
P02.2	Platsentainfarkt

Nekroos infarkti piirkonnas

Pikemalt artiklis Nekroos

Infarkti piirkonnas võib esineda nekroosi eri vorme, näiteks^[1]:

koagulatsioonnekroos ehk kalgenduskärbus ehk kuiv nekroos kas neerus, põrnas, müokardis – infarkti kolle on tihke ja kuiv ning on toimunud kudede dehüdratsioon ehk veetustamine;
kollikvatsioonnekroos ehk veelduskärbus ehk märg nekroos peaajus (ajupehmumus ehk entsefalomalaatsia) – kärbunud kude pehmestub ja veeldub.

Vaata ka

Viited

↑ Ingrid Mesila,PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut. Vaadatud 29.09.2013

[Mesila-1] Ingrid Mesila,PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut. Vaadatud 29.09.2013

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib infarktist üldse; südameataki kohta vaata artiklit [[Müokardi infarkt]]}}
-'''Infarkt''' ehk '''kohalik vereringehäire''' ([[ladina keel]]es ''infarctus'') on [[elund]]i või elundi osa kärbumine ehk [[nekroos]], mis võib olla tingitud [[veri|vere]] juurdevoolu lakkamisest veresoone (tavaliselt [[arter]]i, aga vahel ka [[veen]]i) sulguse tagajärjel<ref name="Mesila">Ingrid Mesila,[http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/VERERINGEH.html#I%20N%20F%20A%20R%20K PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED], Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut. Vaadatud 29.09.2013</ref> ning/või [[toitained|toitainete]] ja [[hapnikuvaegus]]est. Enamasti on põhjus [[ateroskleroos]]ist tingitud [[arter]]i ummistumises [[tromb (meditsiin)|tromb]]i, [[trombemboolia]], [[embol]]i või veresoone [[stenoos]]i ja kestva [[spasm]]i tagajärjel.<ref>Eesti Nõukogude Entsüklopeedia/1975</ref><ref name="Mesila"/>
+'''Infarkt''' ehk '''kohalik vereringehäire''' ([[ladina keel]]es ''infarctus'') on [[elund]]i või elundi osa kärbumine ehk [[nekroos]], mis on tingitud piisava verevoolu lakkamisest antud anatamoomilisse piirkonda. Verevoolu lakkamine põhjustab [[toitained|toitainete]] ja [[hapnikuvaegus|hapnikuvaeguse]]. Enamasti on inimesel infarkti põhjuseks [[ateroskleroos]]ist tingitud [[arter]]i ummistumine. Samas võib veresoone topistada ka  [[tromb (meditsiin)|tromb,]] gaasimull või mõni muu kehast pärinev materjal. Harvem esinevate infarkti liikide hulka kuulub veresoonte jõulisest kokkutõmbest tingitud infarkt. Infarkti tekkeks ei pea veresoon täielikult sulguma. Infarkt tekib ka siis, kui osaliselt avatud veresoon ei suuda piisavas koguse verd läbi lasta.
-Infarkt võib olla põhjustatud ka madalast vererõhust või [[bakterid|bakterite]] või [[ravim]]ite toimest.
 Sagedasemad: [[müokardi infarkt|müokardi (südamelihase) infarkt]], [[ajuinfarkt]] (isheemiline insult), [[mesenteriaalinfarkt]].
@@ 55. rida: / 54. rida: @@
 ===Nekroos infarkti piirkonnas===
 {{Vaata|Nekroos}}
-Infarkti piirkonnas võib esineda [[nekroos]]i eri vorme, näiteks<ref name="Mesila"/>:
+Infarkti piirkonnas võib esineda [[nekroos]]i eri vorme, näiteks<ref name="Mesila">Ingrid Mesila,[http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/VERERINGEH.html#I%20N%20F%20A%20R%20K PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED], Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut. Vaadatud 29.09.2013</ref>:
 *[[koagulatsioonnekroos]] ehk kalgenduskärbus ehk kuiv nekroos kas [[neer]]us, [[põrn]]as, [[müokard]]is – infarkti kolle on tihke ja kuiv ning on toimunud kudede [[dehüdratsioon]] ehk veetustamine;
 *[[kollikvatsioonnekroos]] ehk veelduskärbus ehk märg nekroos [[peaaju]]s (ajupehmumus ehk [[entsefalomalaatsia]]) – kärbunud [[kude]] pehmestub ja veeldub.