Maljuta Skuratov: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
==Maljuta Skuratov ja Eesti== |
==Maljuta Skuratov ja Eesti== |
||
[[Fail:Tornimäe obelisk 4023.jpg|pisi|Mäo külla püstitatud mälestusmärk]] |
|||
1. jaanuaril 1573 osales Maljuta [[Paide |
1. jaanuaril 1573 osales Maljuta [[Paide piiramine (1572–1573)|Paide piiramisel]] ning sai surma. Paide garnisoni vangilangenud praeti elusalt ja loobiti mööda põlde laiali. Maljuta Skuratov maeti Jossif-Volokolamski kloostrisse Venemaal. |
||
1886. aastal püstitati Mäo väljale Vene riiki admiralina teeninud parun Olaf von |
1886. aastal püstitati [[Mäo]] väljale Vene riiki admiralina teeninud parun [[Olaf von Stackelberg]]i eestvedamisel 8,5 meetri kõrgune Mündi dolomiidist [[obelisk]] 1573. aastal Paide piiramisel hukkunud venelastele, sealhulgas Maljuta Skuratovile. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== Välislingid == |
|||
* [https://www.err.ee/1112941/ringvaade-uuris-miks-on-eestis-monument-ivan-julma-kuulsaimale-timukale ""Ringvaade" uuris, miks on Eestis monument Ivan Julma kuulsaimale timukale"] ERR, 14. juuli 2020 |
|||
{{JÄRJESTA:Skuratov, Maljuta}} |
{{JÄRJESTA:Skuratov, Maljuta}} |
Redaktsioon: 14. juuli 2020, kell 23:48
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2017) |
Grigori Lukjanovitš Skuratov-Belski (Григорий Лукьянович Скуратов-Бельский, rohkem tuntud kui Maljuta Skuratov (Малюта Скуратов); surnud 1. jaanuaril 1573) oli üks opritšnina juhtidest Ivan IV valitsusajal.
Nooruses oli ta kirikus kellalööja ja ikoonide lambisüütaja.
Ta astus tsaar Ivan Julma loodud opritšninasse ning võttis nimeks Maljuta Skuratov. Õige pea paistis ta silma eriti julmade vägivallategude tegijana ja oma halastamatusega. Ta võitis sellega tsaari usalduse. Koos tsaariga tapsid nad avalikult inimesi, enamasti neid tükkideks raiudes, elusalt põletades või kividega surnuks loopides. Maljuta tappis tihti rohkem kui 100 inimest päevas. 1569. aastal kägistas ta surnuks Moskva endise metropoliidi Filipp II.
1570. aastal korraldas ta Tveri, Toržoki ja Novgorodi veresauna. Pärast veresaunu sai ta duuma liikmeks. 1572. aastal osales Skuratov koos tsaariga Leedu ja Krimmi vaherahude läbirääkimisel, sai vojevoodiks.
Maljuta tütar abiellus Boriss Godunoviga, kellest sai hiljem tsaar.
Maljuta Skuratov ja Eesti
1. jaanuaril 1573 osales Maljuta Paide piiramisel ning sai surma. Paide garnisoni vangilangenud praeti elusalt ja loobiti mööda põlde laiali. Maljuta Skuratov maeti Jossif-Volokolamski kloostrisse Venemaal.
1886. aastal püstitati Mäo väljale Vene riiki admiralina teeninud parun Olaf von Stackelbergi eestvedamisel 8,5 meetri kõrgune Mündi dolomiidist obelisk 1573. aastal Paide piiramisel hukkunud venelastele, sealhulgas Maljuta Skuratovile.
Viited
Välislingid
- ""Ringvaade" uuris, miks on Eestis monument Ivan Julma kuulsaimale timukale" ERR, 14. juuli 2020