Lausitz: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Location LUS2.svg|pisi|Lausitzi asukoht Euroopas]]
[[Pilt:Location LUS2.svg|pisi|Lausitzi asukoht Euroopas]]
'''Lausitz''' ([[ülemsorbi keel]]es ''Łužica'', [[alamsorbi keel]]es ''Łužyca'', Sorbimaa, käibel on eesti keeles ka vaste Lusaatia<ref>[http://www.folkloorinoukogu.ee/sisu/1405_5115_180_Novembrikuu_Kuukiri.pdf Eesti Folkloorinõukogu CIOFFi Maailmakongressil Bautzenis!], [[Eesti Folkloorinõukogu]], Kuukiri</ref>) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub [[Saksamaa]]l tänapäeva [[Saksimaa]] liidumaa idaosas ja [[Brandenburg]]i lõunaosas vastu [[Poola]] ja [[Tšehhimaa]] piiri.
'''Lausitz''' ([[ülemsorbi keel]]es ''Łužica'', [[alamsorbi keel]]es ''Łužyca'', Sorbimaa, käibel on eesti keeles ka vaste Lusaatia<ref>[http://www.folkloorinoukogu.ee/sisu/1405_5115_180_Novembrikuu_Kuukiri.pdf Eesti Folkloorinõukogu CIOFFi maailmakongressil Bautzenis!], [[Eesti Folkloorinõukogu]], Kuukiri</ref>) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub [[Saksamaa]]l tänapäeva [[Saksimaa]] liidumaa idaosas ja [[Brandenburg]]i lõunaosas vastu [[Poola]] ja [[Tšehhimaa]] piiri.


Lausitzi pindala on umbes 11 000&nbsp;km² ja seal elab 1,4 miljonit inimest. Suurimad linnad on [[Cottbus]] (103 tuhat elanikku), [[Görlitz]], [[Hoyerswerda]] ja [[Bautzen]] (kõigis 40 000 – 60 000 elanikku).
Lausitzi pindala on umbes 11 000&nbsp;km² ja seal elab 1,4 miljonit inimest. Suurimad linnad on [[Cottbus]] (103 tuhat elanikku), [[Görlitz]], [[Hoyerswerda]] ja [[Bautzen]] (kõigis 40 000 – 60 000 elanikku).
6. rida: 6. rida:
Lausitzis on hulgaliselt üle 700 meetri kõrgusi mägesid. Neist kõrgeim on 793 meetri kõrgusele merepinnast ulatuv [[Lausche]] Saksamaa ja Tšehhi piiril.
Lausitzis on hulgaliselt üle 700 meetri kõrgusi mägesid. Neist kõrgeim on 793 meetri kõrgusele merepinnast ulatuv [[Lausche]] Saksamaa ja Tšehhi piiril.
==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Pilt:Mark lausitz 1000.PNG|pisi|Alam-Lausitzi ja Gero marki alad 965]]
[[Pilt:Mark lausitz 1000.PNG|pisi|Alam-Lausitzi ja Gero margi alad 965]]
[[Pilt:Germanisch-Slawisch-Ungarisches Mitteleuropa um 1000.jpg|pisi|vasakul|Germaanlaste-slaavlaste-ungalaste asualad ca 1000. aastal [[Kesk-Euroopa]]s]]
[[Pilt:Germanisch-Slawisch-Ungarisches Mitteleuropa um 1000.jpg|pisi|vasakul|Germaanlaste-slaavlaste-ungarlaste asualad u 1000. aastal [[Kesk-Euroopa]]s]]
Enne piirkonna ristiusustamist elasid Lausitzis [[lääneslaavlased]], tänapäeva [[sorbid]]e eellased. Aastal [[1031]] [[Poola]]ga sõlmitud lepingu kohaselt läks [[Alam-Lusaatia]] piirkond [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] [[Saksimaa hertsogiriik]]i, [[Lausitzi mark|Lausitzi margina]] ja hakkas pikapeale saksastuma.
Enne piirkonna ristiusustamist elasid Lausitzis [[lääneslaavlased]], tänapäeva [[sorbid]]e eellased. Aastal [[1031]] [[Poola]]ga sõlmitud lepingu kohaselt läks [[Alam-Lusaatia]] piirkond [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] [[Saksimaa hertsogiriik]]i, [[Lausitzi mark|Lausitzi margina]] ja hakkas pikapeale saksastuma.
{{vaata|Drang nach Osten}}
{{vaata|Drang nach Osten}}


[[Pilt:Mark Lausitz.jpg|pisi|[[Lausitzi mark]] ca 1200]]
[[Pilt:Mark Lausitz.jpg|pisi|[[Lausitzi mark]] u 1200]]
[[Ülem-Lausitz]] (''Horní Lužice''), liidendati [[Böömi kuningas]] [[Jan Lucemburský]] poolt [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigiga]] aastal 1319 (Bautzen) ja 1329 (Görlitz), ning [[Alam-Lausitz]] (''Dolní Lužice''), endine Lausitzi mark, omandati Jani poja [[Karl IV|Karel IV]] poolt [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367.
[[Ülem-Lausitz]] (''Horní Lužice''), liidendati [[Böömi kuningas]] [[Jan Lucemburský]] poolt [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigiga]] aastal 1319 (Bautzen) ja 1329 (Görlitz), ning [[Alam-Lausitz]] (''Dolní Lužice''), endine Lausitzi mark, omandati Jani poja [[Karl IV|Karel IV]] poolt [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367.


[[Ferdinand II]] kaotas Lausitzid 1635. aasta [[Praha rahu (1635)|Praha rahuga]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstile]].
[[Ferdinand II]] kaotas Lausitzid 1635. aasta [[Praha rahu (1635)|Praha rahuga]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstile]].


[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel asustati piirkonda ümber [[Tšehhi]]st [[sudeedimaa]]lt ja Poolast sakslased. Tänapäeval on [[sorbi keel]]e oskajaid 20 000–30 000 ja selle kasutusala on viimase viiekümne aastaga tugevasti ahenenud.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel asustati piirkonda ümber [[Tšehhi]]st [[Sudeedimaa]]lt ja Poolast sakslased. Tänapäeval on [[sorbi keel]]e oskajaid 20 000 – 30 000 ja selle kasutusala on viimase viiekümne aastaga tugevasti ahenenud.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 23. aprill 2020, kell 20:03

Lausitzi asukoht Euroopas

Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, käibel on eesti keeles ka vaste Lusaatia[1]) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.

Lausitzi pindala on umbes 11 000 km² ja seal elab 1,4 miljonit inimest. Suurimad linnad on Cottbus (103 tuhat elanikku), Görlitz, Hoyerswerda ja Bautzen (kõigis 40 000 – 60 000 elanikku).

Lausitzis on hulgaliselt üle 700 meetri kõrgusi mägesid. Neist kõrgeim on 793 meetri kõrgusele merepinnast ulatuv Lausche Saksamaa ja Tšehhi piiril.

Ajalugu

Alam-Lausitzi ja Gero margi alad 965
Germaanlaste-slaavlaste-ungarlaste asualad u 1000. aastal Kesk-Euroopas

Enne piirkonna ristiusustamist elasid Lausitzis lääneslaavlased, tänapäeva sorbide eellased. Aastal 1031 Poolaga sõlmitud lepingu kohaselt läks Alam-Lusaatia piirkond Saksa-Rooma riigi Saksamaa kuningriigi Saksimaa hertsogiriiki, Lausitzi margina ja hakkas pikapeale saksastuma.

 Pikemalt artiklis Drang nach Osten
Lausitzi mark u 1200

Ülem-Lausitz (Horní Lužice), liidendati Böömi kuningas Jan Lucemburský poolt Tšehhi kuningriigiga aastal 1319 (Bautzen) ja 1329 (Görlitz), ning Alam-Lausitz (Dolní Lužice), endine Lausitzi mark, omandati Jani poja Karel IV poolt Brandenburgi markkrahvilt Otto V aastal 1367.

Ferdinand II kaotas Lausitzid 1635. aasta Praha rahuga Saksimaa kuurvürstile.

Teise maailmasõja järel asustati piirkonda ümber Tšehhist Sudeedimaalt ja Poolast sakslased. Tänapäeval on sorbi keele oskajaid 20 000 – 30 000 ja selle kasutusala on viimase viiekümne aastaga tugevasti ahenenud.

Vaata ka

Viited