Hermann I (Saare-Lääne piiskop): erinevus redaktsioonide vahel
Arutelus toodud põhjusel pilt eemaldatud |
PResümee puudub |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
[[1284]] uuendas ja kinnitas Hermann oma eelkäijate [[statuut|statuudi]] [[Saare-Lääne piiskopkond|piiskopkonna]] mandriosas [[kümnis]]e ja [[andam]]ite kogumisel [[taasristimine|taasristitud]] [[talupoeg]]adelt. |
[[1284]] uuendas ja kinnitas Hermann oma eelkäijate [[statuut|statuudi]] [[Saare-Lääne piiskopkond|piiskopkonna]] mandriosas [[kümnis]]e ja [[andam]]ite kogumisel [[taasristimine|taasristitud]] [[talupoeg]]adelt. |
||
== Kaupmeestele privileegide andmine == |
|||
== Privileegide andmine kaupmeestele == |
|||
Hermann kinnitas [[21. august]]il 1262 Saare-Lääne piiskopkonnas [[kaupmees]]te privileegid. [[1277]] taotles ta koos [[Riia peapiiskop]]i ja [[Tartu piiskop]]iga [[Läänemeri|Läänemerel]] kauplevatelt kaupmeestelt aktiivsemat kauplemist [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l. |
Hermann kinnitas [[21. august]]il 1262 Saare-Lääne piiskopkonnas [[kaupmees]]te privileegid. [[1277]] taotles ta koos [[Riia peapiiskop]]i ja [[Tartu piiskop]]iga [[Läänemeri|Läänemerel]] kauplevatelt kaupmeestelt aktiivsemat kauplemist [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l. |
||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
Hermann I rajas [[1279]] [[Haapsalu piiskopilinnus]]e (''fundata ecclesia cathedrali in Hapsal''). |
Hermann I rajas [[1279]] [[Haapsalu piiskopilinnus]]e (''fundata ecclesia cathedrali in Hapsal''). |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Buxhoeveden]] |
*[[Buxhoeveden]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
{{algus}} |
{{algus}} |
||
Redaktsioon: 15. veebruar 2020, kell 19:30
|
See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Hermann I |
Hermann I de Bekeshoevede (ka Buxhoeveden, 1230–1285) oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285.
Hermann pärines Buxhoevedenide suguvõsast. Hiljem on Saare-Lääne piiskoppidest pärinenud sellest suguvõsast Reinhold von Buxhoeveden.
Piiskop Hermann pühitseti ametisse 20. augustil 1262 Lübeckis. Tema ajal hävitati 2. veebruaril 1263 Vana-Pärnu.
Suhted orduga
1262 loovutas Hermann Saksa ordule patronaadiõiguse Kihelkonna kihelkonna (Kiligund) üle.
Koormiste kinnitamine
1284 uuendas ja kinnitas Hermann oma eelkäijate statuudi piiskopkonna mandriosas kümnise ja andamite kogumisel taasristitud talupoegadelt.
Kaupmeestele privileegide andmine
Hermann kinnitas 21. augustil 1262 Saare-Lääne piiskopkonnas kaupmeeste privileegid. 1277 taotles ta koos Riia peapiiskopi ja Tartu piiskopiga Läänemerel kauplevatelt kaupmeestelt aktiivsemat kauplemist Eestimaal ja Liivimaal.
29. märtsil 1277 andis ta koos Riia peapiiskopi Johannes I von Luneni ja Liivi ordu maameistri Ernst von Ratzeburgiga kaupmeestele privileege. Kaupmeestele lubati vabadusi tollimaksust ja rannaõigusest, samuti sadamate, karjamaade ja rannariba kasutamist, puude võtmist kütteks ja laevaparanduseks ning õigust sõltumatu kohtupidamise osas. Ta tänas 4. veebruaril 1278 koos Riia peapiiskopi ja Tartu piiskopiga Läänemerel kauplevaid kaupmehi nende poolt antud lubaduse eest venelastega kauplemisel.
Haapsalu rajamine
Hermann I rajas 1279 Haapsalu piiskopilinnuse (fundata ecclesia cathedrali in Hapsal).
Vaata ka
Allikad
- Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
- Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".
| Eelnev Heinrich I |
Saare-Lääne piiskop 1262–1285 |
Järgnev Heinrich II |