Freiburg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 794 muudatust
P Robot: eemaldatud vanad koordinaadiparameetrid; muud süntaksiparandused
keeletoimetatud
17. rida: 17. rida:
Freiburg asub [[Dreisam]]i jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.
Freiburg asub [[Dreisam]]i jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.


Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) linnad on 46 km kaugusel kagus [[Prantsusmaa]]l olev [[Mulhouse]], 51 km kaugusel lõunas [[Šveits]]is olev [[Basel]], 66 km kaugusel põhjas Prantsusmaal olev [[Strasbourg]] ja 85 km kaugusel edelas Šveitsis olev [[Zürich]].
Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) linnad on 46 km kaugusel kagus [[Prantsusmaa]] linn [[Mulhouse]], 51 km kaugusel lõunas [[Šveits|Šveitsi]] linn [[Basel]], 66 km kaugusel põhjas Prantsusmaa linn [[Strasbourg]] ja 85 km kaugusel edelas Šveitsi linn [[Zürich]] .


Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.
Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.
23. rida: 23. rida:
== Kliima ==
== Kliima ==


Freiburg on üks Saksamaa kõige kuumemaid linnu. Tema aastane keskmine õhutemperatuur on +11,6 °C. Absoluutseks maksimumiks mõõdeti [[13. august]]il [[2003]] +40,2 °C, millega Freiburg ja [[Karlsruhe]] jagavad Saksamaa rekordit.
Freiburg on üks Saksamaa kõige kuumemaid linnu. Tema aastane keskmine õhutemperatuur on +11,6 °C. Absoluutne maksimum mõõdeti [[13. august]]il [[2003]]: +40,2 °C, millega Freiburg ja [[Karlsruhe]] jagavad Saksamaa rekordit.


Aastane keskmine sademete hulk on 954 mm, samas kui liidumaa keskmine on 800 mm. Suvel sajab rohkem. Kõige sademeterikkam kuu on [[juuni]] (keskmiselt 117 mm), kõige sademetevaesem [[veebruar]] (keskmiselt 54 mm).
Aastane keskmine sademete hulk on 954 mm, samas kui liidumaa keskmine on 800 mm. Suvel sajab rohkem. Kõige sademeterikkam kuu on [[juuni]] (keskmiselt 117 mm), kõige sademetevaesem [[veebruar]] (keskmiselt 54 mm).
31. rida: 31. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


Esimene dokument, milles Freiburgi ümbruskonda mainitakse, pärineb aastast [[1008]]. Selles kirjeldas [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] [[piiskop]]ile Baseli Adalberole ümbruskonda.
Esimene dokument, milles Freiburgi kanti mainitakse, pärineb aastast [[1008]]. Selles kirjeldas [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] [[piiskop]] Baseli Adalberole ümbruskonda.


[[1091]] rajas [[Švaabimaa hertsog]] [[Berthold II]] von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse [[Leopoldsburgi varemed|Leopoldsburgi varemetena]]. Kuigi [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai tiitli [[Zähringeni hertsog]], mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse [[klooster|kloostreid]]. Bertholdi pojad [[Berthold III]] ja [[Konrad I (Zähringen)|Konrad I]] von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale [[1120]] [[linnaõigused|linna-]] ja [[turuõigus]]e. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.
[[1091]] rajas [[Švaabimaa hertsog]] [[Berthold II]] von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse [[Leopoldsburgi varemed|Leopoldsburgi varemetena]]. Kuigi [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai [[Zähringeni hertsog]] tiitli, mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse [[klooster|kloostreid]]. Bertholdi pojad [[Berthold III]] ja [[Konrad I (Zähringen)|Konrad I]] von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale [[1120]] [[linnaõigused|linna-]] ja [[turuõigus]]e. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.


Freiburg asus olulisel kohal: [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vaheline [[kaubatee]] lõikus seal [[Rein]]i ja [[Doonau]] vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6 tuhat elanikku.
Freiburgil oli hea asukoht: [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vaheline [[kaubatee]] lõikus seal [[Rein]]i ja [[Doonau]] vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6000 elanikku.


[[Pilt:The cathedral, Freiburg, Baden, Germany, ca. 1895.jpg|thumb|Freiburgi Münsteri katedraal (umbes 1895)]]
[[Pilt:The cathedral, Freiburg, Baden, Germany, ca. 1895.jpg|thumb|Freiburgi Münsteri katedraal (umbes 1895)]]
Viimane Zähringeni hertsog [[Berthold V]] alustas [[Freiburgi Münsteri katedraal]]i ehitamist endise [[külakirik]]u asemele. Ehitist alustati [[romaani stiil]]is, aga kui see lõpuks [[1513]] valmis, oli see põhiliselt [[gooti stiil]]is.
Viimane Zähringeni hertsog [[Berthold V]] alustas [[Freiburgi Münsteri katedraal]]i ehitamist endise [[külakirik]]u asemele. Ehitist alustati [[romaani stiil]]is, aga kui see lõpuks [[1513]] valmis, oli see põhiliselt [[gooti stiil]]is.


Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist [[1218]] said Freiburgi isandateks [[Urachi krahv]]id. Linnanõukogu ei usaldanud neid ja sõlmis krahvidega lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli [[Egino I]] von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel [[13. sajand]]i lõpus tüli, kui krahv [[Egino II]] von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid [[Kiviheitemasin|katapulte]] ja hävitasid tema lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Strassburgi piiskopi [[Konrad von Lichtenberg]]i appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik [[lihunik]] Hauri pussitas piiskopi [[29. juuli]]l [[1299]] surnuks. Kuid sellest ajast pidi linn krahvidele igal aastal 300 marka [[hõbe]]dat maksma.
Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist [[1218]] said Freiburgi isandaks [[Urachi krahv]]id. Linnanõukogu ei usaldanud uut valitsejat ja sõlmis esimese krahviga lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli [[Egino I]] von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel [[13. sajand]]i lõpus tüli, kui krahv [[Egino II]] von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid [[Kiviheitemasin|katapulte]] ja hävitasid krahvi lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Straßburgi piiskopi [[Konrad von Lichtenberg]]i appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik [[lihunik]] Hauri pussitas piiskopi [[29. juuli]]l [[1299]] surnuks. Kuid sellest ajast pidi linn oma krahvile igal aastal 300 marka [[hõbe]]dat maksma.


Krahvidele jäi sellestki väheks. [[1366]] tegid nad katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas nende võimu lõppu linnas. [[1368]] ostis linn end vabaks ja astus liitu [[Habsburgid]]ega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulga vähenes oluliselt pärast [[9. juuli]]l [[1386]] toimunud [[Sempachi lahing]]ut, milles [[Austria hertsog]] [[Leopold III Habsburg]] püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.
Krahvisoole jäi sellestki väheks. [[1366]] tegi krahv [[Egino III]] katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas Freiburgi krahvide võimu lõppu linnas. [[1368]] ostis linn end vabaks ja astus liitu [[Habsburgid]]ega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulgas vähenes oluliselt pärast [[9. juuli]]l [[1386]] toimunud [[Sempachi lahing]]ut, milles [[Austria hertsog]] [[Leopold III Habsburg]] püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.


Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkaimaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates [[1327]] müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 tuhandeni.
Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkamaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates [[1327]] müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 000-ni.


[[1467]] asutas Austria hertsog [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]] Freiburgis Albrechti ülikooli, mis tänapäeval kannab [[Freiburgi ülikool]]i nime. Tähtsuse mõttes astus ülikool ammendunud kaevanduste asemele ja Freiburg kujunes tööstuslinnast kultuurikeskuseks. [[Reformatsioon]]i otsustas Freiburg mitte toetada ja sai üheks katoliikliku Saksamaa keskuseks.
[[1467]] asutas Austria hertsog [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]] Freiburgis Albrechti ülikooli, mis tänapäeval kannab [[Freiburgi ülikool]]i nime. Tähtsuse mõttes astus ülikool ammendunud kaevanduste asemele ja Freiburg kujunes tööstuslinnast kultuurikeskuseks. [[Reformatsioon]]i otsustas Freiburg mitte toetada ja sai üheks katoliikliku Saksamaa keskuseks.
59. rida: 59. rida:
== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{Commons|Freiburg im Breisgau}}
{{Commons|Freiburg im Breisgau}}
*[http://www.freiburg.de/ Freiburgi sait]
*[http://www.freiburg.de/ Freiburgi koduleht]




Redaktsioon: 16. jaanuar 2020, kell 21:41

 See artikkel räägib Saksamaa linnast; Šveitsi linna kohta vaata artiklit Fribourg.
Freiburg
saksa Freiburg
Pindala 153,1 km²
Elanikke 236 140 (31.12.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 48° 0′ N, 7° 51′ E
Freiburg (Saksamaa)
Freiburg
Freiburgi asend Baden-Württembergis

Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.

Freiburg asub Dreisami jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.

Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) linnad on 46 km kaugusel kagus Prantsusmaa linn Mulhouse, 51 km kaugusel lõunas Šveitsi linn Basel, 66 km kaugusel põhjas Prantsusmaa linn Strasbourg ja 85 km kaugusel edelas Šveitsi linn Zürich .

Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.

Kliima

Freiburg on üks Saksamaa kõige kuumemaid linnu. Tema aastane keskmine õhutemperatuur on +11,6 °C. Absoluutne maksimum mõõdeti 13. augustil 2003: +40,2 °C, millega Freiburg ja Karlsruhe jagavad Saksamaa rekordit.

Aastane keskmine sademete hulk on 954 mm, samas kui liidumaa keskmine on 800 mm. Suvel sajab rohkem. Kõige sademeterikkam kuu on juuni (keskmiselt 117 mm), kõige sademetevaesem veebruar (keskmiselt 54 mm).

Aastas paistab päikest keskmiselt 1740 tundi ja ka selle näitaja poolest on Freiburg Saksamaal esirinnas.

Ajalugu

Esimene dokument, milles Freiburgi kanti mainitakse, pärineb aastast 1008. Selles kirjeldas Heinrich II piiskop Baseli Adalberole ümbruskonda.

1091 rajas Švaabimaa hertsog Berthold II von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse Leopoldsburgi varemetena. Kuigi Friedrich I von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai Zähringeni hertsog tiitli, mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse kloostreid. Bertholdi pojad Berthold III ja Konrad I von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale 1120 linna- ja turuõiguse. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.

Freiburgil oli hea asukoht: Põhjamere ja Vahemere vaheline kaubatee lõikus seal Reini ja Doonau vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6000 elanikku.

Freiburgi Münsteri katedraal (umbes 1895)

Viimane Zähringeni hertsog Berthold V alustas Freiburgi Münsteri katedraali ehitamist endise külakiriku asemele. Ehitist alustati romaani stiilis, aga kui see lõpuks 1513 valmis, oli see põhiliselt gooti stiilis.

Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist 1218 said Freiburgi isandaks Urachi krahvid. Linnanõukogu ei usaldanud uut valitsejat ja sõlmis esimese krahviga lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli Egino I von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel 13. sajandi lõpus tüli, kui krahv Egino II von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid katapulte ja hävitasid krahvi lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Straßburgi piiskopi Konrad von Lichtenbergi appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik lihunik Hauri pussitas piiskopi 29. juulil 1299 surnuks. Kuid sellest ajast pidi linn oma krahvile igal aastal 300 marka hõbedat maksma.

Krahvisoole jäi sellestki väheks. 1366 tegi krahv Egino III katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas Freiburgi krahvide võimu lõppu linnas. 1368 ostis linn end vabaks ja astus liitu Habsburgidega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulgas vähenes oluliselt pärast 9. juulil 1386 toimunud Sempachi lahingut, milles Austria hertsog Leopold III Habsburg püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.

Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkamaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates 1327 müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 000-ni.

1467 asutas Austria hertsog Albrecht VI Freiburgis Albrechti ülikooli, mis tänapäeval kannab Freiburgi ülikooli nime. Tähtsuse mõttes astus ülikool ammendunud kaevanduste asemele ja Freiburg kujunes tööstuslinnast kultuurikeskuseks. Reformatsiooni otsustas Freiburg mitte toetada ja sai üheks katoliikliku Saksamaa keskuseks.

Freiburgi panoraam

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Välislingid


Saksamaa suurlinnad (üle 100 000 elaniku)
Üle 1 000 000 Saksamaa
Üle 500 000
Üle 200 000
Üle 100 000
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Freiburg&oldid=5534441"