Erinevus lehekülje "Freiburg" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
keeletoimetatud
P (Robot: eemaldatud vanad koordinaadiparameetrid; muud süntaksiparandused)
(keeletoimetatud)
Freiburg asub [[Dreisam]]i jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.
 
Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) linnad on 46 km kaugusel kagus [[Prantsusmaa]]l olevlinn [[Mulhouse]], 51 km kaugusel lõunas [[Šveits|Šveitsi]]is olevlinn [[Basel]], 66 km kaugusel põhjas PrantsusmaalPrantsusmaa olevlinn [[Strasbourg]] ja 85 km kaugusel edelas ŠveitsisŠveitsi olevlinn [[Zürich]] .
 
Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.
== Kliima ==
 
Freiburg on üks Saksamaa kõige kuumemaid linnu. Tema aastane keskmine õhutemperatuur on +11,6 °C. AbsoluutseksAbsoluutne maksimumiksmaksimum mõõdeti [[13. august]]il [[2003]]: +40,2 °C, millega Freiburg ja [[Karlsruhe]] jagavad Saksamaa rekordit.
 
Aastane keskmine sademete hulk on 954 mm, samas kui liidumaa keskmine on 800 mm. Suvel sajab rohkem. Kõige sademeterikkam kuu on [[juuni]] (keskmiselt 117 mm), kõige sademetevaesem [[veebruar]] (keskmiselt 54 mm).
== Ajalugu ==
 
Esimene dokument, milles Freiburgi ümbruskondakanti mainitakse, pärineb aastast [[1008]]. Selles kirjeldas [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] [[piiskop]]ile Baseli Adalberole ümbruskonda.
 
[[1091]] rajas [[Švaabimaa hertsog]] [[Berthold II]] von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse [[Leopoldsburgi varemed|Leopoldsburgi varemetena]]. Kuigi [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai tiitli [[Zähringeni hertsog]] tiitli, mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse [[klooster|kloostreid]]. Bertholdi pojad [[Berthold III]] ja [[Konrad I (Zähringen)|Konrad I]] von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale [[1120]] [[linnaõigused|linna-]] ja [[turuõigus]]e. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.
 
FreiburgFreiburgil asusoli oluliselhea kohalasukoht: [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vaheline [[kaubatee]] lõikus seal [[Rein]]i ja [[Doonau]] vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6 tuhat6000 elanikku.
 
[[Pilt:The cathedral, Freiburg, Baden, Germany, ca. 1895.jpg|thumb|Freiburgi Münsteri katedraal (umbes 1895)]]
Viimane Zähringeni hertsog [[Berthold V]] alustas [[Freiburgi Münsteri katedraal]]i ehitamist endise [[külakirik]]u asemele. Ehitist alustati [[romaani stiil]]is, aga kui see lõpuks [[1513]] valmis, oli see põhiliselt [[gooti stiil]]is.
 
Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist [[1218]] said Freiburgi isandateksisandaks [[Urachi krahv]]id. Linnanõukogu ei usaldanud neiduut valitsejat ja sõlmis krahvidegaesimese krahviga lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli [[Egino I]] von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel [[13. sajand]]i lõpus tüli, kui krahv [[Egino II]] von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid [[Kiviheitemasin|katapulte]] ja hävitasid temakrahvi lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, StrassburgiStraßburgi piiskopi [[Konrad von Lichtenberg]]i appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik [[lihunik]] Hauri pussitas piiskopi [[29. juuli]]l [[1299]] surnuks. Kuid sellest ajast pidi linn krahvideleoma krahvile igal aastal 300 marka [[hõbe]]dat maksma.
 
KrahvideleKrahvisoole jäi sellestki väheks. [[1366]] tegidtegi nadkrahv [[Egino III]] katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas nendeFreiburgi krahvide võimu lõppu linnas. [[1368]] ostis linn end vabaks ja astus liitu [[Habsburgid]]ega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulgahulgas vähenes oluliselt pärast [[9. juuli]]l [[1386]] toimunud [[Sempachi lahing]]ut, milles [[Austria hertsog]] [[Leopold III Habsburg]] püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.
 
Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkaimaidrikkamaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates [[1327]] müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 tuhandeni000-ni.
 
[[1467]] asutas Austria hertsog [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]] Freiburgis Albrechti ülikooli, mis tänapäeval kannab [[Freiburgi ülikool]]i nime. Tähtsuse mõttes astus ülikool ammendunud kaevanduste asemele ja Freiburg kujunes tööstuslinnast kultuurikeskuseks. [[Reformatsioon]]i otsustas Freiburg mitte toetada ja sai üheks katoliikliku Saksamaa keskuseks.
== Välislingid ==
{{Commons|Freiburg im Breisgau}}
*[http://www.freiburg.de/ Freiburgi saitkoduleht]
 
 

Navigeerimismenüü