Haavlid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 22. detsember 2019, kell 17:54

Haavlid on väikese läbimõõduga ümmargused metallist lendkehad, mida kasutatakse haavlipüsside laengutes.

Tavaliselt on haavlid valmistatud antimonilisandiga pliist, vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse suurendamiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealispinna tugevdamiseks. Tänapäeval kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka terast, vismutit või volframit.

Haavleid tugevdatakse selleks, et need lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Samuti määrib tugevam haavel vähem püssi.

Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.^[1]

Haavlitega laskmine[muuda | muuda lähteteksti]

Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja jahilinde. Haavli läbimõõt valitakse vastavalt sihtmärgiks valitud looma või linnu suurusele.

Sportlikus jahilaskmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sportingus laengukaaluga 28 g.

Haavli maksimaalne lennu kaugus[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalse, relvale ette nähtud püssirohulaengu ning lasu 20–30-kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100-kordse läbimõõduga meetrites.

Haavlite andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Haavli number mm	Läbimõõt mm	Ühe haavlitera keskmine kaal g	Haavlite arv 30 g laengus
11	1,50	–	–
10	1,75	0,031	971
9	2,00	0,048	621
8	2,25	0,065	460
7	2,50	0,093	321
6	2,75	0,123	246
5	3,00	0,160	188
4	3,25	0,200	150
3	3,50	0,253	118
2	3,75	0,312	96
1	4,00	0,375	80
0 või 1/0	4,25	0,423	71
2/0	4,50	0,540	56
3/0	4,75	–	–
4/0	5,00	–	–
5/0	5,25	–	–
6/0	5,50	–	–

Kartetšide andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Üle 5,50 mm läbimõõduga haavleid nimetatakse kartetšiks ning tähistatakse Rooma numbritega, liikudes suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.

Kartetši number mm	Läbimõõt mm	Ühe haavlitera keskmine kaal g	Haavlite arv 30 g laengus
VI	5,90	–	–
V	6,15 või 6,30	–	–
IV	6,88 või 7,40	–	–
III	7,80	–	–
II	8,00	–	–
I	8,20	–	–

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud Uudistaja, 17/08/2016

[1] Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud Uudistaja, 17/08/2016

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{lisaviiteid}}[[Pilt:Cal12 N°8.jpg|thumb|Haavlilaenguga padrun]]
-{{keeletoimeta}}
+'''Haavlid''' on väikese läbimõõduga ümmargused metallist [[lendkeha]]d, mida kasutatakse [[haavlipüss|haavlipüsside]] [[laeng]]utes.
-[[Pilt:Cal12 N°8.jpg|thumb|Haavlilaenguga padrun]]
-'''Haavlid''' on metallist väikese läbimõõduga ümmargused [[lendkeha]]d, mida kasutatakse [[haavlipüss|haavlipüsside]] [[laeng]]utes.
-Tavaliselt on haavlid valmistatud [[antimon]]ilisandiga [[plii]]st. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse suurendamiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks. Tänapäeval kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka [[teras]]t, [[vismut]]it või [[volfram]]it.
+Tavaliselt on haavlid valmistatud [[antimon]]ilisandiga [[plii]]st, vanasti kasutati haavlites lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse suurendamiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealispinna tugevdamiseks. Tänapäeval kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka [[teras]]t, [[vismut]]it või [[volfram]]it.
-Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.
+Haavleid tugevdatakse selleks, et need lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Samuti määrib tugevam haavel vähem püssi.
 Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-08-2016/ Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud] Uudistaja, 17/08/2016</ref>
 ==Haavlitega laskmine==
-[[Jaht (jahindus)|Jahil]] lastakse haavlitega [[väikeuluk]]eid ja [[jahilind]]e. Haavli läbimõõt valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.
+[[Jaht (jahindus)|Jahil]] lastakse haavlitega [[väikeuluk]]eid ja [[jahilind]]e. Haavli läbimõõt valitakse vastavalt sihtmärgiks valitud looma või linnu suurusele.
-Sportlikus [[Jahilaskmine|jahilaskmises]] kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing]]us laengukaaluga 28 g.
+Sportlikus [[Jahilaskmine|jahilaskmises]] kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing|sporting]]us laengukaaluga 28 g.
 ==Haavli maksimaalne lennu kaugus==
-Normaalse, see tähendab relvale ette nähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30-kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100-kordse läbimõõduga meetrites.
+Normaalse, relvale ette nähtud püssirohulaengu ning lasu 20–30-kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100-kordse läbimõõduga meetrites.
 ==Haavlite andmed==
@@ 129. rida: / 128. rida: @@
 ==Kartetšide andmed==
-Üle 5,50 mm läbimõõduga haavleid nimetatakse [[kartetš]]iks ning tähistatakse [[Rooma numbrid|Rooma numbritega]] suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.
+Üle 5,50 mm läbimõõduga haavleid nimetatakse [[kartetš]]iks ning tähistatakse [[Rooma numbrid|Rooma numbritega]], liikudes suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.
 {| align="center" border="1" cellpadding="1"