Lendkeha

Allikas: Vikipeedia

Lendkeha on asi (keha), mis lennutatakse lendkehale mõju avaldamisega ruumi (õhk, kosmos, vesi). Lendkehana võib vaadelda mistahes keha, mis liigub läbi ruumi. Kuid üldiselt viidatakse sellele kui osale relvast.

Lendkeha liikumapanev jõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jahinduses kasutatav plokkamb kui mehaanilist liikumapanevat jõudu kasutav relv

Liikumapaneva jõuna saab kasutada mehaanilist survet, mida avaldab mõni teine keha, näiteks vibu avaldatav jõud noolele. Eraldi võib veel välja tuua inimese enda visatavad objektid, nagu odad, kivid ja nii edasi.

155 mm välihaubitsad M198 kui püssirohu plahvatusel vabanevat energiat tõukejõuna kasutav lendkeha

Teiseks variandiks on kasutada kokkusurutud gaaside või äkiliste keemiliste reaktsioonide tekitatavat jõudu, näiteks õhk- ja tulirelvadega saavutatu.

Naval Surface Warfare Center'is rööpkahuri prototüübi testtulistamine 208 aastal. 3.2 kg lendkeha saavutas kiiruse 2520 meetrit sekundis.

Kolmandaks variandiks on kasutada elektromagnetjõude (vt elektromagnetism). Näiteks on rööpkahur, mis kiirendab kahe relsi vahel paiknevat lendkeha kogu relsi pikkuse ulatuses, võimaldades saavutada väga suuri kiirusi. USA kaitsejõudude agentuur DARPA tegutseb, et arendada välja lahingus kasutatav relvasüsteem. Selle süsteemi planeeritav laskeulatus ületab sada meremiili ja lendkeha kiirused 2000 meetrit sekundis.[1]

Mõned lendkehad tekitavad tõukejõudu ka lennu enda ajal, kasutades reaktiiv- või rakettmootorit.

Kandeotstarbelised lendkehad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lendkehi, näiteks mürske, saab kasutada ka lõhkelaengute transpordiks sihtmärgini. Kusjuures sihtmärgini jõudnuna plahvatades tekitab kildmürsk omakorda palju kiiresti liikuvaid lendkehi, mille eesmärgiks on siis sihtmärgi mõjutamine. Lastiks võib olla ka midagi muud näiteks keemiarelv.

Kineetilised lendkehad[muuda | redigeeri lähteteksti]

On lendkehad, mis ei kanna erilist lasti ega lõhkekeha. Sellisel juhul mõjutatakse sihtmärki vaid lendkeha enda liikumisest tingitud kineetilise energiaga. Kuju järgi võiks selliseid lendkehi jagada:. teravateks, nagu nooled, ümmargusteks nagu näiteks kahurikuulid ja kivid ning osaliselt ümardatuteks nagu näiteks püstolikuulid. Veel saab kineetilisi lendkehi kasutavaid relvi jagada objektide hulga järgi: üksikud kehad, nagu soomust läbistavad alakabariidilised mürsud. ja kehade kogumikud nagu kildmürsud ja ka soomuse vastu suunatud kiirkuulipildujad. Võrreldes soomust läbistavaid alakabariidilisi mürske ja soomust läbistavat kuulipildujat saab vaadelda mürsu avaldatavat mõju sihtmärgile kui üksiksündmust, kuulipilduja mõju tuleneb aga mitme, üksi võttes väiksema kuuli koostoimest.

Mõningate (eriti kosmoses paiknevate) sihtmärkide tabamiseks on vaja saavutada väga suur kiirus, sel juhul võib osutuda võimalikuks, et sihtmärgi kahjutuks tegemiseks piisab juba lendobjekti enda kineetilisest energiast. Sellistel kiirustel toimuvatel kokkupõrgetel ei pruugi tahked materjalid, sealhulgas ka metallid, käituda eeldatult. Ilmnema hakkavad vedelike omadega sarnased omadused: kraatrite teke, ühe või mõlema osapoole kuju kadu ja/või aurustumine (inglise keeles vastab sellisele nähtusele nimetus hypervelocity impacts). Näiteks sellistest relvadest on atmosfääriväline püüdurliikur, mida kasutatakse kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide kahjutustamiseks[2]. Selline meetod nõuab suuremat täpsust, kuna püüdurliikur peab saama raketiga füüsilise kontakti.

Lendkehade kiirused ja energiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lendkeha Kiirus Kineetiline energia massiühiku kohta (J/kg)
(m/s) (km/h)
Object falling 1 m 4,43 15,948 9,8
Object falling 100 m 45 162 980
Nool 68 kg tõmbejõuga keskaegsest pikkvibust 63 228,2 2000
Paintball'i püssi kuul 91 327,6 4100
80 kg tõmbejõuga ammu nool 97 349,2 4700
6 mm õhkrelva kuul 100 360 5000
Vintpüssi 4,5 mm kuul 150 540 11 000
.50 kaliibriga raskekuulipilduja 12,7×99 mm kuul 800 2880 320 000
Saksa Tiger I 88 mm mürsk (Pzgr. 39 APCBCHE) 810 2899 328 050
Standardne 5,56x45mm NATO kuul 920 3312 470 000
25×1400 mm soomust läbistav nool(alakabariidiline)mürsk (APFSDS) 1700 6120 1 400 000
Rööpkahuri prototüübist tulistatud 2 kg volframlendkeha 3000 10 800 4 500 000
Mandritevaheline ballistiline rakett (ICBM) Kuni 4000 Kuni 14 000 Kuni 8 000 000
Satelliit LEO orbiidil 8000 29 000 32 000 000
Atmosfäärivälise püüdurliikur (inglise keeles Exoatmospheric Kill Vehicle) ~10 000 ~36 000 ~50 000 000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

[3]

  1. USA mereväe rööpkahuri arendamise projekt [1]
  2. Atmosfääriväline püüdurliikur ehk EKV |[2]
  3. Mõiste lendkeha | [3]