Haavlid

Allikas: Vikipeedia
Haavlilaenguga padrun

Haavlid on metallist väikese läbimõõduga ümmargused lendkehad, mida kasutatakse sileraudsete püsside laengutes.

Tavaliselt on haavlid valmistatud antimonilisandiga pliist. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks. Kaasajal kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka terast, vismutit või volframit.

Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.

Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.[1]

Haavlitega laskmine[muuda | muuda lähteteksti]

Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja jahilinde. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.

Sportlikus jahilaskmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.

Haavli maksimaalne lennu kaugus[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalse st antud relvale ettenähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30 kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100 kordse läbimõõduga meetrites.

Haavlite andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Haavli number
mm
Läbimõõt
mm
Ühe haavlitera
keskmine kaal g
Haavlite arv
30 g laengus
11 1,50 - -
10 1,75 0,031 971
9 2,00 0,048 621
8 2,25 0,065 460
7 2,50 0,093 321
6 2,75 0,123 246
5 3,00 0,160 188
4 3,25 0,200 150
3 3,50 0,253 118
2 3,75 0,312 96
1 4,00 0,375 80
0 või 1/0 4,25 0,423 71
2/0 4,50 0,540 56
3/0 4,75 - -
4/0 5,00 - -
5/0 5,25 - -
6/0 5,50 - -

Kartetšide andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Haavleid üle 5,50 mm läbimõõdu nimetatakse kartetšiks ja tähistatakse Rooma numbritega suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.


Kartetši number
mm
Läbimõõt
mm
Ühe haavlitera
keskmine kaal g
Haavlite arv
30 g laengus
VI 5,90 - -
V 6,15 või 6,30 - -
IV 6,88 või 7,40 - -
III 7,80 - -
II 8,00 - -
I 8,20 - -

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]