Laeng

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

{

Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsika mõistest; lõhketöödega seotud mõiste kohta vaata artiklit Lõhkelaeng.

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus. Laengu väärtus võib olla ±1 (barüonlaeng, leptonlaeng) või 0 ja ±1 (elektrilaeng); ühikuks on siin elementaarlaeng.[1]

Laengu mõistet kasutatakse ka elektromagnetilise induktsiooni tugevuse iseloomustajana. Selles tähenduses on laeng elektromagnetvälja allikas.[1]

Füüsikas peetakse laengu all silmas tihti just elektrilaengut. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid).

Formaalne definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiseimal juhul, kui vaatlusalune väljateooria omab mõnd pidevat sisemist sümmeetriat, siis nimetatakse laenguks vastava sümmeetriarühma suvalist generaatorit. Noetheri teoreemi järgi vastab igale sümmeetriale jääv vool. Suurus, mida see vool kannab, on vastav laeng. Viimast nimetatakse mõnikord ka Noetheri laenguks.

Näiteks elektrilaengule vastab Lie rühm U(1) ja värvilaengule rühm SU(3).

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Osakestefüüsika teooriatest on teada mitmesuguseid laengu kavantarve. Osakestefüüsika standardmudelis on need

Ligikaudsetele sümmeetriatele vastavad laengud:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ENE 5. köide, 1990

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]