Joosep Kapp: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Joosep Kapp, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA.jpg|pisi]] |
|||
'''Joosep Kapp''' ([[12. mai]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 30. aprill) [[1833]] [[Rutikvere vald]] – [[20. veebruar]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 8. veebruar) [[1894]] [[Suure-Jaani]]) oli [[eesti]] koolmeister ja muusik. |
'''Joosep Kapp''' ([[12. mai]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 30. aprill) [[1833]] [[Rutikvere vald]] – [[20. veebruar]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 8. veebruar) [[1894]] [[Suure-Jaani]]) oli [[eesti]] koolmeister ja muusik. |
||
Kapp sündis [[Rutikvere]]s Põltsamaa kihelkonnas. Alghariduse sai |
Kapp sündis [[Rutikvere]]s Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus [[Adavere mõis|Adavere mõisa]] [[Aidamees|aidameheks]]. Alghariduse sai Joosep Kapp [[Rutikvere]]s isa käe all, kuid peagi saadeti [[Tartu Kreisikool|Tartusse Kreisikooli.]] Õpingudi jätkas ta Tartu gümnaasiumis ja aastatel [[1850]]–[[1853]] [[Cimze seminar]]is<ref>Das ritterschaftliche Parochiallehrer-Seminar in Walk, seine Lehrer und Zöglinge 1839–1890. Riga, 1898</ref>, kus tema klassikaaslaseks oli [[Carl Robert Jakobson|C. R. Jakobson]], kellega ta jätkas koostööd ning kirjavahetust ka pärast kooli.<ref name=":0">Helm, Heinrich. Joosep Kapp. Tema sünnipäevast 100 aasta möödumise puhul. - Olion, nr 5-6, 1933, lk 340-346.</ref> |
||
1853. aastal sai temast 20-aastasena [[Suure-Jaani]] kihelkonnakooli õpetaja ja kohalik köster. Joosep Kapi juures on õppinud mitmed hilisemad tuntud nimed. Erilist rõhku pani Kapp külakoolmeistrite väljaõpetamisele, üsna pea olid kõik oma kihelkonna õpetajad juba tema käe alt tulnud.<ref name=":0" /> |
|||
| ⚫ | |||
Üritades rikastada tolleaegset kehva koolikirjanduse valikut koostas Kapp 1878. aastal "Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseöpetuseks välja annud J. Kapp", mis jäi paljudeks aastateks esimeseks ja ainukeseks selleteemaliseks õpikuks. 1879. aastal ilmus temalt "Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate siis kasvatama peavad".<ref name=":0" /> |
|||
Õpetajatöö kõrvalt leidis Kapp aega osaleda ka seltsiliikumises: asutas Suure-Jaani mees- ja mängukoori ning oli [[Eesti Aleksandrikooli liikumine|Aleksandrikooli liikumise]] raames aastast [[1870]] [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige. Samuti oli ta [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i asutajaliige, kuni [[1872]]. aastani selle president, hiljem asepresident. Ta kuulus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ning tegi kaastööd ajalehtedele [[Eesti Postimees]] ja [[Sakala]]. 1887. aastal asutas Joosep Kapp Suure-Jaani haridusseltsi [[Ilmatar (selts)|Ilmatar]]. |
|||
Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule. 1896. aastal rajati tema hauale Kapi endise õpilas harrastusskulptor Meineri kavandi järgi, Põhjaka nõmmelt leitud maakivist, 5 meetrit kõrge ning 500 rbl maksma läinud hauasammas. Samba avamispäevaksoli Kapi noorim poeg [[Artur Kapp|Arthur]], kes siis õppis Peterburi Konservatooriumis, komponeerinud ühe oma esimestest lauludest.<ref name=":0" /> |
|||
== Isiklikku == |
|||
| ⚫ | |||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 29. november 2019, kell 14:30
Joosep Kapp (12. mai (vkj 30. aprill) 1833 Rutikvere vald – 20. veebruar (vkj 8. veebruar) 1894 Suure-Jaani) oli eesti koolmeister ja muusik.
Kapp sündis Rutikveres Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus Adavere mõisa aidameheks. Alghariduse sai Joosep Kapp Rutikveres isa käe all, kuid peagi saadeti Tartusse Kreisikooli. Õpingudi jätkas ta Tartu gümnaasiumis ja aastatel 1850–1853 Cimze seminaris[1], kus tema klassikaaslaseks oli C. R. Jakobson, kellega ta jätkas koostööd ning kirjavahetust ka pärast kooli.[2]
1853. aastal sai temast 20-aastasena Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja kohalik köster. Joosep Kapi juures on õppinud mitmed hilisemad tuntud nimed. Erilist rõhku pani Kapp külakoolmeistrite väljaõpetamisele, üsna pea olid kõik oma kihelkonna õpetajad juba tema käe alt tulnud.[2]
Üritades rikastada tolleaegset kehva koolikirjanduse valikut koostas Kapp 1878. aastal "Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseöpetuseks välja annud J. Kapp", mis jäi paljudeks aastateks esimeseks ja ainukeseks selleteemaliseks õpikuks. 1879. aastal ilmus temalt "Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate siis kasvatama peavad".[2]
Õpetajatöö kõrvalt leidis Kapp aega osaleda ka seltsiliikumises: asutas Suure-Jaani mees- ja mängukoori ning oli Aleksandrikooli liikumise raames aastast 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Samuti oli ta Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige, kuni 1872. aastani selle president, hiljem asepresident. Ta kuulus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala. 1887. aastal asutas Joosep Kapp Suure-Jaani haridusseltsi Ilmatar.
Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule. 1896. aastal rajati tema hauale Kapi endise õpilas harrastusskulptor Meineri kavandi järgi, Põhjaka nõmmelt leitud maakivist, 5 meetrit kõrge ning 500 rbl maksma läinud hauasammas. Samba avamispäevaksoli Kapi noorim poeg Arthur, kes siis õppis Peterburi Konservatooriumis, komponeerinud ühe oma esimestest lauludest.[2]
Isiklikku
Tema pojad olid Artur, Aleksander ja Hans Kapp.
Viited
Välislingid
- Joosep Kapp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK