Kristina Norman: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Kristina Norman''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1979]]) on eesti ja vene päritolu kunstnik ja kunstipedagoog. |
'''Kristina Norman''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1979]]) on eesti ja vene päritolu kunstnik ja kunstipedagoog. |
||
Ta on õppinud [[Eesti Kunstiakadeemia]]s |
Ta on õppinud [[Eesti Kunstiakadeemia]]s kunsti ja graafikat.<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
||
Norman on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega. Lisaks kaasaegse kunsti viljelemisele ja ta tegev ka dokumentaalfilmi alal.<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
|||
| ⚫ | Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna " |
||
| ⚫ | 2009 esindas ta Eestit 53. [[Veneetsia biennaal]]il projektiga "[[After-War]]".<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"] ERR kultuur, 19. november 2019</ref> Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri [[Tõnismägi|Tõnismäele]] viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum [[Kiasma]] soovib kuldsõduri ära osta. |
||
2009 esindas ta Eestit [[Veneetsia biennaal]]il. |
|||
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
|||
Norman pälvis aastateks 2020–2022 [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]].<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
{{JÄRJESTA:Norman, Kristina}} |
{{JÄRJESTA:Norman, Kristina}} |
||
Redaktsioon: 19. november 2019, kell 13:54
Kristina Norman (sündinud 17. septembril 1979) on eesti ja vene päritolu kunstnik ja kunstipedagoog.
Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja graafikat.[1]
Norman on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega. Lisaks kaasaegse kunsti viljelemisele ja ta tegev ka dokumentaalfilmi alal.[1]
2009 esindas ta Eestit 53. Veneetsia biennaalil projektiga "After-War".[1] Ta lõi skulptuurist "Pronkssõdur" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri Tõnismäele viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum Kiasma soovib kuldsõduri ära osta.
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".[1]
Norman pälvis aastateks 2020–2022 kunstnikupalga.[1]