Hanno Sillamaa: erinevus redaktsioonide vahel
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Hanno Sillamaa''' ([[9. oktoober]] [[1929]] [[Paide]] – [[28. juuni]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] tehnikateadlane ja haridustegelane. |
'''Hanno Sillamaa''' ([[9. oktoober]] [[1929]] [[Paide]] – [[28. juuni]] [[2004]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] tehnikateadlane ja haridustegelane. |
||
Maetud Liiva kalmistule. <ref name="liiva"/> |
|||
==Haridus== |
==Haridus== |
||
Lõpetas Paide Linna Algkooli [[1942]] ja [[Paide Gümnaasium]]i [[1947]] |
Lõpetas Paide Linna Algkooli [[1942]] ja [[Paide Gümnaasium]]i [[1947]] kuldmedaliga. [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal ''[[cum laude]]'' [[1952]]. [[Lvivi Polütehniline Instituut|Lvivi Polütehnilise Instituudi]] aspirant [[1952]]-[[1955]], tehnikateaduste kandidaat [[1955]] "Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений", kinnitus [[1957]]). |
||
⚫ | Täiendõpe: [[Tšehhoslovakkia]]s [[1960]], [[1964]]; [[Ungari]] |
||
⚫ | Täiendõpe: [[Tšehhoslovakkia]]s [[1960]], [[1964]]; [[Ungari]]s [[1964]]; [[Balti Raudtee Peatehased|M. I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnika Tehases]] [[1975]]; [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis]] [[1975]], [[1980]], [[1984]].<ref name="prof"/><ref name="leks"/> |
||
==Teaduskraad ja kutse== |
|||
tehnikateaduste kandidaat [[1955]] ([[Lvivi Polütehniline Instituut]] Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений, kinnitus [[1957]]); dotsent [[1959]]; professor [[1988]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/> |
|||
==Teenistus== |
==Teenistus== |
||
*1952 [[TPI]] vanemlaborant |
|||
⚫ | |||
*[[1953]]-[[1955]] Lvivi Polütehnilise Instituudi assistent |
|||
[[Tallinna Tehnikaülikool|TPI/TTÜ]] vanemlaborant [[1952]]; teoreetilise mehaanika kateedri assistent [[1955]]-[[1956]], vanemõpetaja [[1956]]-[[1958]]; teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent [[1958]]; automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja [[1960]]-[[1966]]; automaatika kateedri vanemteadur [[1967]]-[[1968]] ja [[1969]]-[[1970]], dotsent [[1968]] ja [[1970]]-[[1988]], professor [[1988]]-[[1992]]; automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor [[1992]]-[[1998]]; automaatikainstituudi erakorraline professor [[1998]]-[[1999]], emeriitprofessor [[1999]]-[[2004]]. |
|||
*[[1955]]-[[1956]] teoreetilise mehaanika kateedri assistent |
|||
Külalislektor [[Tampere]] Tehnikaülikoolis [[1975]], külalislektor ja -uurija [[Helsingi Tehnikaülikool]]is [[1983]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/> |
|||
**[[1956]]-[[1958]] vanemõpetaja |
|||
*1958 teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent |
|||
⚫ | |||
*[[1960]]-[[1966]] automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja |
|||
*[[1967]]-[[1968]] ja [[1969]]-[[1970]] automaatika kateedri vanemteadur |
|||
**[[1968]] ja [[1970]]-[[1988]] dotsent |
|||
**[[1988]]-[[1992]] professor |
|||
*1975 külalislektor [[Tampere]] Tehnikaülikoolis |
|||
*1983 külalislektor ja -uurija [[Helsingi Tehnikaülikool]]is |
|||
*[[1992]]-[[1998]] automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor |
|||
*[[1998]]-[[1999]] automaatikainstituudi erakorraline professor |
|||
*[[1999]]-[[2004]] emeriitprofessor<ref name="prof"/>, <ref name="leks"/> |
|||
==Teadustöö põhisuunad== |
==Teadustöö põhisuunad== |
||
Automaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. |
Automaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. Ta oli Eesti automaatika-alase kõrghariduse rajajaid. Algatas automaatvahendeid ja -süsteeme hõlmava teoreetilise ja eksperimentaalse teadustöö, oli tegev automaat- ja mõõteseadmetes kasutatavate Halli andurite, ainete reoloogiliste omaduste määramiseks sobivate võnkeandurite ja vektorvoltmeetria arendamises. |
||
Avaldanud üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö. |
Avaldanud üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö.<ref name="prof"/><ref name="leks"/> |
||
==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus== |
==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus== |
||
23. rida: | 33. rida: | ||
==Tunnustused== |
==Tunnustused== |
||
*[[ |
*1979 [[TPI]] tänukiri ja mälestusmedal |
||
*[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] preemia |
*1986 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] preemia (vektorvoltmeetria-alased tööd; kollektiiv) |
||
*[[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] V klassi teenetemärk |
*1997 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] V klassi teenetemärk |
||
*[[ |
*1999 [[TTÜ]] [[Suur teenetemedal "Mente et Manu"|suur teenetemedal Mente et manu]] (nr 5)<ref name="prof"/><ref name="valge"/> |
||
== |
==Isiklikku== |
||
Ta oli aastast [[1956]] abielus harfimängija [[Zvenislava Sillamaa]]ga, nende poeg on pianist ja klavessinist [[Ivo Sillamaa]] ja pojatütar on laulja [[Janika Sillamaa]]. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
41. rida: | 51. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Sillamaa, Hanno}} |
{{JÄRJESTA:Sillamaa, Hanno}} |
||
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] |
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] |
||
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] |
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] |
||
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] |
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] |
Redaktsioon: 28. oktoober 2019, kell 06:34
Hanno Sillamaa (9. oktoober 1929 Paide – 28. juuni 2004 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja haridustegelane.
Haridus
Lõpetas Paide Linna Algkooli 1942 ja Paide Gümnaasiumi 1947 kuldmedaliga. Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal cum laude 1952. Lvivi Polütehnilise Instituudi aspirant 1952-1955, tehnikateaduste kandidaat 1955 "Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений", kinnitus 1957).
Täiendõpe: Tšehhoslovakkias 1960, 1964; Ungaris 1964; M. I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnika Tehases 1975; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis 1975, 1980, 1984.[1][2]
Teenistus
- 1952 TPI vanemlaborant
- 1953-1955 Lvivi Polütehnilise Instituudi assistent
- 1955-1956 teoreetilise mehaanika kateedri assistent
- 1958 teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent
- 1958-1966 ENSV RMN Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi automaatikavahendite laboratooriumi juhataja ja sektorijuhataja
- 1960-1966 automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja
- 1967-1968 ja 1969-1970 automaatika kateedri vanemteadur
- 1975 külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis
- 1983 külalislektor ja -uurija Helsingi Tehnikaülikoolis
- 1992-1998 automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor
- 1998-1999 automaatikainstituudi erakorraline professor
- 1999-2004 emeriitprofessor[1], [2]
Teadustöö põhisuunad
Automaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. Ta oli Eesti automaatika-alase kõrghariduse rajajaid. Algatas automaatvahendeid ja -süsteeme hõlmava teoreetilise ja eksperimentaalse teadustöö, oli tegev automaat- ja mõõteseadmetes kasutatavate Halli andurite, ainete reoloogiliste omaduste määramiseks sobivate võnkeandurite ja vektorvoltmeetria arendamises.
Avaldanud üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö.[1][2]
Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus
TPI tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi teaduslik juhendaja 1962-1987; Eesti Kõrghariduse Hindamisnõukogu esimees 1966-2000. Teened TTÜ ja kogu Eesti kõrghariduse arendamisel: automaatikakateedri ja tootmisprotsesside automatiseerimise laboratooriumi rajamine, automaatika- ja süsteemitehnika-alase õpetamise väljakujundamine, aktiivne osavõtt teiste infotehnoloogia õppesuundade väljaarendamisest, ainesüsteemse õppetöö juurutamise eestvedaja ning kõrgkoolide akrediteerimise süsteemi käivitajaid. [1]
Tunnustused
- 1979 TPI tänukiri ja mälestusmedal
- 1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu preemia (vektorvoltmeetria-alased tööd; kollektiiv)
- 1997 Valgetähe V klassi teenetemärk
- 1999 TTÜ suur teenetemedal Mente et manu (nr 5)[1][3]
Isiklikku
Ta oli aastast 1956 abielus harfimängija Zvenislava Sillamaaga, nende poeg on pianist ja klavessinist Ivo Sillamaa ja pojatütar on laulja Janika Sillamaa.
Viited
{{viited|allikad= [2] [1] [3] [4] }
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 395-396
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2013, lk. 250-252
- ↑ 3,0 3,1 Teenetemärkide kavalerid
- ↑ Liiva kalmistu