Halljänes: erinevus redaktsioonide vahel

Hall Jänes
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animaalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Jäneselised Lagomorpha;
Sugukond	Jäneslased Leporidae;
Perekond	Jänes Lepus;
Liik	Halljänes;
Binaarne nimetus
	Lepus europaeus; Pallas, 1778

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 15. oktoober 2019, kell 19:52

Halljänes (Lepus europaeus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast Jäneseliigist (teine on Valge Jänes).

Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haaviku isand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes ning hallkartur ^[1].

Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit^[1].

Erinevus valgejänesest

Täiskasvanud halljänesed on valgejänestest suuremad. Halljänese karvastik on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.

Toitumine

Halljänes on taimtoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90–95% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust – seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast^[viide?].

Sigimine

Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine. Nad sigivad 2–3 korda aastas^[viide?]. Tavaliselt on nende esimene pesakond väiksem kui järgnevad^[viide?]. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega^[viide?]. Tiinus kestab neil 40–44 päeva^[viide?]. Halljänes on võimeline uuesti tiinestuma veel enne eelmise tiinuse lõppu (superfetatsioon)^[2].

Areng

Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks^[viide?]. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat^[viide?].

Halljänes ulukina

Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aasta ringi.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee
↑ http://www.natur-in-nrw.de/HTML/Tiere/Saeugetiere/TM-19.html

Välislingid

Halljänes andmebaasis eElurikkus

Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee

[bio.edu.ee-1] 1,0 ^1,1 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm Liigikirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee

[Natur.de-2] ttp://www.natur-in-nrw.de/HTML/Tiere/Saeugetiere/TM-19.html

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{toimeta|kuup=aprill 2006}}{{keeletoimeta}}
+{{toimeta|kuupäev=aprill 2006}}{{keeletoimeta}}
 {{Taksonitabel
-| nimi           = Halljänes
+| nimi           = Hall Jänes
-| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Loomad]]}}
+| värv = #{{taksoboksi värvus|[[Loomad]]}}
 | seisund        = LC
 | seisundi_süsteem  = IUCN3.1
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 | pildi_laius    = 270px
 | pildi_seletus    =
-| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
+| riik = [[Loomad]] ''Animaalia''
 | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
 | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 | levikukaardi_seletus =
 }}
-'''Halljänes''' (''Lepus europaeus'') on [[jäneslased|jäneslaste]] sugukonda kuuluv [[imetaja]]. Ta on üks kahest Eestis esinevast [[jänes]]eliigist (teine on [[valgejänes]]).
+'''Halljänes''' (''Lepus europaeus'') on [[jäneslased|jäneslaste]] sugukonda kuuluv [[imetaja]]. Ta on üks kahest Eestis esinevast [[Jänes]]eliigist (teine on [[Valge Jänes]]).
-Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes<ref name="bio.edu.ee"/>.
+Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haaviku isand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes ning hallkartur <ref name="bio.edu.ee"/>.
 Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit<ref name="bio.edu.ee"/>.