Logaritmiline skaala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Logarithmic Scales.svg|pisi|350px|Eri skaalad: [[lin–lin-teljestik]], [[lin–log-teljestik]], [[log–lin-teljestik]] ja [[log–log-teljestik]]. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''&nbsp;=&nbsp;10<sup>&nbsp;''x''</sup> (<span style="color:red;">punane</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;''x'' (<span style="color:green;">roheline</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;log<sub>''e''</sub>(''x'') (<span style="color:blue;">sinine</span>)]]
[[Pilt:Logarithmic Scales.svg|pisi|350px|Skaalanäiteid: [[lin-lin-teljestik]], [[lin-log-teljestik]], [[log-lin-teljestik]] ja [[log-log-teljestik]]. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''&nbsp;=&nbsp;10<sup>&nbsp;''x''</sup> (<span style="color:red;">punane</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;''x'' (<span style="color:green;">roheline</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;log<sub>''e''</sub>(''x'') (<span style="color:blue;">sinine</span>)]]


'''Logaritmiline skaala''' on [[logaritmfunktsioon]]i väärtuste järgi [[lõik]]udeks jaotatud [[sirge]] (sageli [[graafik]]u [[telg]] või teljed) või [[riba]].<ref name="Matem.leksikon, 2002"/>
'''Logaritmiline skaala''' on [[logaritmfunktsioon]]i väärtuste järgi [[lõik]]udeks jaotatud [[sirge]] (sageli [[graafik]]u [[telg]] või teljed) või [[riba]].<ref name="Matem.leksikon, 2002"/>


Tehnikas leiab logaritmiline skaala (teljestik) laialdast kasutamist näiteks sageduskarakteristikute esitamiseks. Selliselt esitatud nn. [[Logaritmiline sageduskarakteristik|logaritmiliste sageduskarakteristikute]] abil saab hästi võrrelda sagedussõltuvuste iseloomu.
Tehnikas leiab logaritmiline skaala (teljestik) laialdast kasutamist näiteks sageduskarakteristikute esitamisel. Nii esitatud nn [[Logaritmiline sageduskarakteristik|logaritmiliste sageduskarakteristikute]] abil saab hästi võrrelda sagedussõltuvuste iseloomu.


Ainult ühe telje suunal logarimilise skaala kasutamisega (nn. poollogaritmilise karakteristiku kujul, mispuhul [[koordinaatteljestik]]u teine telg on lineaarne) saab hästi esitada sõltuvusi, mis oma olemuselt on kas [[eksponentfunktsioon |eksponentsiaalsed]] või [[logaritm]]ilised. Näiteks [[elektroonika]]s esitatakse poollogaritmilisel kujul tihti [[pn-siire|pn-siirde]] voltamperkarakteristikut, mis ideaaljuhul on eksponentsiaalne funktsioon, ja peaks poollogaritmilisel graafikul seetõttu olema esitatav sirge joonega.
Ainult ühel teljel logaritmilise skaala kasutamisega (nn poollogaritmilise karakteristiku kujul, mille puhul [[koordinaatteljestik]]u teine telg on lineaarne) saab hästi esitada sõltuvusi, mis on olemuselt kas [[eksponentfunktsioon |eksponentsiaalsed]] või [[logaritm]]ilised. Näiteks [[elektroonika]]s esitatakse poollogaritmilisel kujul tihti [[pn-siire|pn-siirde]] voltamperkarakteristikut, mis ideaaljuhul on eksponentsiaalne funktsioon ning peaks poollogaritmilisel graafikul seetõttu olema esitatav sirge joonega.


== Viited ==
== Viited ==

Viimane redaktsioon: 9. oktoober 2019, kell 15:34

Skaalanäiteid: lin-lin-teljestik, lin-log-teljestik, log-lin-teljestik ja log-log-teljestik. Funktsioonid graafikul on järgmised: y = 10 x (punane), y = x (roheline), y = loge(x) (sinine)

Logaritmiline skaala on logaritmfunktsiooni väärtuste järgi lõikudeks jaotatud sirge (sageli graafiku telg või teljed) või riba.[1]

Tehnikas leiab logaritmiline skaala (teljestik) laialdast kasutamist näiteks sageduskarakteristikute esitamisel. Nii esitatud nn logaritmiliste sageduskarakteristikute abil saab hästi võrrelda sagedussõltuvuste iseloomu.

Ainult ühel teljel logaritmilise skaala kasutamisega (nn poollogaritmilise karakteristiku kujul, mille puhul koordinaatteljestiku teine telg on lineaarne) saab hästi esitada sõltuvusi, mis on olemuselt kas eksponentsiaalsed või logaritmilised. Näiteks elektroonikas esitatakse poollogaritmilisel kujul tihti pn-siirde voltamperkarakteristikut, mis ideaaljuhul on eksponentsiaalne funktsioon ning peaks poollogaritmilisel graafikul seetõttu olema esitatav sirge joonega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ülo Kaasik, 2002. Matemaatikaleksikon. Kolmas, täiendatud trükk. 288 lk