Falklandi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Falklandi sõda
| märkused =
}}
'''Falklandi sõda''', tuntud ka kui '''Falklandi konflikt''' või '''Falklandi kriis''', oli väljakuulutamata sõda [[Argentina]] ja [[Suurbritannia]] vahel. Sõja põhjustas vaidlus [[Falklandi saared|Falklandi]] ning [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] riikliku kuuluvuse üle, mis asuvad [[Atlandi ookean]]i lõunaosas.
 
Sõda algas [[2. aprill]]il [[1982]], kui Argentina väed okupeerisid Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia valitsus saatis saari tagasi vallutama mereväeüksuse, mis pidi võitlema Argentina laevastiku ja õhuväega. Konflikt kestis 74 päeva ja lõppes Argentina vägede alistumisega [[14. juuni]]l [[1982]]. Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku. See on kõige hilisem konflikt, kus Suurbritannia on võidelnud ilma liitlasteta.
 
== Eellugu ==
Sõjale eelnenud perioodil kannatas ArgentiinaArgentina majandusliku seisaku all, millele lisas riigisisesesse segadusse ka pidev juhtiv militaarpersonali vahetus. 1981. aasta detsembris tõusis teiste hulgas võimule admiral Jorge Anaya, kes toetas mõtet, et Falklandi saared kuuluvad neile, ning need tuleb enda kontrolli alla võtta kasutades kõiki sõjalisi vahendeid. Siiski uskus ta, et seda tehes ei vastaks Britid sõjalise jõuga.
 
Plaanides kasutada sõjalist lähenemist soovisid uued väejuhid tekitada ArgentiinaArgentina inimestes teatud määral patriootlikust, et saada oma ideele kohalike heakskiitu ning boonusena viia nende tähelepanu eemale muudest riigisisestest probleemidest.
 
Kohalik ajaleht ''La Prensa'' avaldas oma veergudel samm-sammult üles kirjutatud plaani, mis pidi jõudma avalikkuse ette, ning milles olid üles märgitud saarte omandamise kõik etapid alates planeerimisest lõpetades otsese sõjalise sekkumisega kui Lääneriigid saari neile vabatahtlikult loovutada ei soovi.
 
Kasvavad pinged saarestiku ümber said oma otsustava tõuke, kui ArgentiinaArgentina mereväelaste poolt infiltreeritud vanaraua otsijate grupp tõstatas Lõuna Georgia saarele ArgentiinaArgentina lipu, mille peale reageeris BrittideBriti patrullalus HMS Endurance. Selle tulemusel otsustasid ArgentiinaArgentina võimud omakorda, et aeg on tegudeks, ning nii kästi valmis seada jõud, mis 2.aprillil pidid saarestiku vallutama.
 
== Argentiinlaste invasioon ==
2.aprillil 1982. aastal sooritasid Argentiinlased operatsiooni Rosario käigus maabumise Falklandi saartele. Invasiooni üritas esialgu takistada saarestiku kuberner Sir Rex Hunt, kellel olid sellel hetkel kasutada vaid üksikud sõdurid ja poliitilised võtted, kuid peagi andis ta juhtimise üle Briti major Mike Normanile.
 
ArgentiinaArgentina vägede tegevus nägi suures pildis ette kolonel Guillermo Sanchez-Sabarotsi amfiibgrupi maabumist, Moody Brooki sõjaväelinnaku vallutamist, Stanly linna lahingut ning viimast rünnakut ja sellele kaasnevat allaandmist valitsuse hoonele.
 
== Brittide poliitiline vastus ==
Kui Brittidenibrittideni oli jõudnud kuuldus Argentiinlasteargentiinlaste pealetungist, võttis kaitseministeerium ühendust kuberner Huntiga, kes kinnitas, et ArgentiinaArgentina väed on tõepoolest võtnud kontrolli saarestiku üle. Lisaks kinnitasid kohalikud elanikud raadioühenduse teel BBC ajakirjanikele, et invasioon on tõepoolest toimunud. Sellest tulenevalt anti Falklandi saarte vabastamise juhtumine Admiraladmiral Sir John Fieldhousile, kelle tegevused koodnimega ''"Operation Corporate'' " kestsid saarestikus 1. aprillist 20. juunini (1982). PealePärast plaanide kinnitamist teisel2. aprillil määrati Briti valitsuse poolt ka reeglid, mis kehtestasid seda, et kõik saarestikus toimuv peab saama kohestkiiret kajastust, et valitsusel oleks lihtsam olukorda kontrollidakontrolli all hoida ning võtta vajadusel vastu poliitilisi otsuseid.
 
== Saarestiku vabastamine ==
Esimesena vallutativallutasid BritideBriti pooltväed tagasi Lõuna -Georgia Majormajor Guy Sherdiani juhtimisel. Vaatamata mõningatele tagasilöökidele, mis olid tingitud halvast sügisilmast tekkinud pori tõttu ja BrittideBriti laevastikuni jõudnud allveelaeva häiretest suutsid vabastavad väed grupeeruda ja suunduda lahngusselahingusse 24. aprillil. PealePärast üksikuid konflikte sooritas Sherdian 76 mehega otsese pealetungi ArgentiinaArgentina vägedele saarel, kuid lisaks demonstratiivsele merepommitamisele kahe Briti aluse (''Antrim'' ja ''Plymouth'') poolt otsustasid saaresaarel paiknevad ArgentiinaArgentina väed alla anda. Seejärel läks saarelt Londoni poole teele sõnum mille sisu oli: "Meil on hea meel teatada Tema majesteedile, et Lõuna -Georgia saarel lehvib nüüdsest peale meie mereväe omaleoma ka Ühendkuningriigi lipp." AvalikkuseleAvalikkuseni jõudis see sõnum peaminister Margaret Thatcheri vahendusel, kes teatas rõõmusõnumeid kohalikule meediale.
 
Koostöös Kuninglikukuningliku õhuväega suudeti hävitada ArgentiinaArgentina mereväe põhilise ründealuseründealus ''General Belgrano,'' mille uputamine tõi kaasa ligi poole ArgentiinaArgentina sõjaväelaste kogu kaotustest. Lisaks oli tegemist sedavõrd tähtsa alusega, et ArgentiinaArgentina valitsus tundis, kuidas meresõda hakkab nende kontrolli alt väljuma. Siiski suudeti kaks päeva pealepärast ''General Belgrano'' uputamist anda vastulöök, mille tulemusena läks põhja BrittideBriti alus ''HMS Sheffield,'' mille käigus hukkus 20 ningja sai viga 24 mereväelast. Osade allikate väitel olid aga pääsenud meremehed oma riigi edus saart vallutada aga sedavõrd kindlad, et oma põleva aluse taustal päästealustespäästealustel minema seilates laulsid nad Monthy Pythoni lugu "Always Look on the Bright Side of Life."
 
PealePärast mõnepäevaseid maalahinguid San Carlos, Goos Greenis, Mount Kentis ja Bluff Covis suutsid Britibritid koondada brigaadi suurusebrigaadisuuruse väe, et vabastamaksvabastada Stanley linna ala. 11. juuni öösel alustatud rünnakus kandsid BritidBriti väed mõningaid kaotusi Argentiinlasteargentiinlaste hästi üles ehitatud kaitse tõttu, kuid pealepärast kolme päevastkolmepäevast sõjapidamist olid Argentiinlaste väed kandnud sedavõrd suuri kaotusi nii elavjõu kui varude osas, et ArgentiinaArgentina brigaadikindral Mario Menendez leppis BrittideBriti kindralmajorkindralmajori Jeremy Mooriga kokku relvarahus.
 
==Viited ==
144 533

muudatust

Navigeerimismenüü