Siire (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Siire|Siire (täpsustus)]]}} |
{{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Siire|Siire (täpsustus)]]}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
||
[[Fail:SiireTeepikkus.svg|pisi|367x367px|Siirde, [[Trajektoor|trajektoori]] ja [[Teepikkus|teepikkuse]] |
[[Fail:SiireTeepikkus.svg|pisi|367x367px|Siirde, [[Trajektoor|trajektoori]] ja [[Teepikkus|teepikkuse]] mõiste erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks]] |
||
'''Siire''' (arhailiselt '''paigutis''' ja mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[Punktmass|punktmassi]] ([[keha]] [[Massikese|massikeskme]] või keskkonna [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga |
'''Siire''' (arhailiselt '''paigutis''' ja mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[Punktmass|punktmassi]] ([[keha]] [[Massikese|massikeskme]] või keskkonna [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paralleelselt. |
||
== Siirdevektor == |
== Siirdevektor == |
||
Siiret kirjeldab mehaanikas [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]] mida kutsutakse '''siirdevektoriks'''. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]. |
Siiret kirjeldab mehaanikas [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]], mida kutsutakse '''siirdevektoriks'''. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]. Siirdevektor on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku algajahetkel punktmassi kohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku mingil järgneval ajahetkel kohavektori lõpp-punktiga. Seega on siirdevektor kohavektori <math>\vec{r}</math> muut ja seetõttu tähistatakse siirdevektorit <math>\Delta \vec{r}</math>. Siirdevektori levinud tähised on ka <math>\vec{s}</math> või <math>\vec{\delta}</math>. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 6. august 2019, kell 15:53
See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge Siire (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Siire (arhailiselt paigutis ja mõnes kohas ekslikult nihe) on mehaanikas mingi punktmassi (keha massikeskme või keskkonna osakese) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paralleelselt.
Siirdevektor
Siiret kirjeldab mehaanikas vektoriaalne füüsikaline suurus, mida kutsutakse siirdevektoriks. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas kohavektoritega. Siirdevektor on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku algajahetkel punktmassi kohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku mingil järgneval ajahetkel kohavektori lõpp-punktiga. Seega on siirdevektor kohavektori muut ja seetõttu tähistatakse siirdevektorit . Siirdevektori levinud tähised on ka või .
Masspunkti siirdevektori pikkus ja tema liikumise teepikkus ei ole üldjuhtudel võrdsed suurused (võrdsed näiteks ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel). Siirdevektori pikkus sõltub vaid alg- ja lõpp-punktide asukohtadest, mitte liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ega liikumisajast.