Massikese

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Massikeskmes lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged.[viide?] Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset.

Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kogumassiga osakeste süsteemi massikese on osakeste kohavektorite kaalutud keskmine, kus kaaludeks on osakeste massid : [1]

Juhul, kui keha massijaotus on pidev, siis tuleb summa asendada integraaliga:

kus on keha tihedus punktis .

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kahe võrdse massiga keha massikese asub neid kehi ühendava lõigu keskpunktis.
  • Ühtlaselt jaotunud massiga kera massikese asub kera keskpunktis.
  • Ühtlase massijaotusega kolmnurga massikese asub selle kolmnurga mediaanide lõikumispunktis.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Newtoni II seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Newtoni II seadus osakeste süsteemi või mõõtmetega keha jaoks on esitatav kujul

kus on süsteemile mõjuv resultantjõud ja massikeskme kiirendus. See väide kehtib tänu Newtoni III seadusele.

Antud väide toetab arusaama, et osakeste süsteem või mõõtmetega keha käitub nagu keha, mille mass on koondatud massikeskmesse.

Impulss[muuda | muuda lähteteksti]

Osakeste süsteemi koguimpulss on

kus on massikeskme liikumise kiirus. Newtoni II seadus ajas muutuva kogumassiga osakeste süsteemi jaoks ütleb, et koguimpulsi muutumise kiirus on võrdne süsteemile mõjuva resultantjõuga:

Impulsimoment[muuda | muuda lähteteksti]

Süsteemi koguimpulsimoment on alati jaotatav massikeskme liikumisest tingitud impulsimomendiks ja impulsimomendiks , mis on tingitud keha pöörlemisest ümber massikeskme,:

Kineetiline energia[muuda | muuda lähteteksti]

Analoogselt võib süsteemi kogu kineetilise energia jagada alati massikeskme liikumisest tingitud kineetiliseks energiaks ja kineetiliseks energiaks , mis on tingitud osakeste liikumisest massikeskme suhtes:

füüsikaline sisu sõltub üldjuhul vaatlusalusest probleemist. See võib olla näiteks keha pöörlemise või osakeste termilise liikumise kineetiline energia.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Saveljev, I. (1978). Füüsika üldkursus I. Tallinn: Valgus. lk 95