Kuldvillaku ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. august 2019, kell 17:28

Kuldvillaku Ordu on keskajal Burgundias asutatud eksklusiivne rüütliordu, mis on tänapäevani aktiivne Austrias ja Hispaanias. Ordu asutas 1430. aastal Brugge linnas Burgundia hertsog Philippe Hea (Philippe III).

Ordu asutamine

Burgundia oli hiliskeskaja rikkamaid riike ning selle õukond ja ülikud toretsevad ja pillavad. Hertsogil endal oli kindel plaan ükspäev kuningaks saada. Kuldvillaku ordu asutamine oli mõeldud selle kõige manifestatsiooniks ning selleks, et teatud ülikuid kindlamalt trooniga siduda. Hertsog soovis oma loodud orduga hiilguselt ületada inglaste Sukapaela ordut. Viimaselt võeti palju eeskuju – üle võeti mitmeid reegleid ning liikmete arv piirati 24 liikmega, seega tähendas sinna kuulumine selget prestiiži tõusu. Hiljem suurendati liikmete arvu 31-ni ja viimaks 51-ni.

Ordu sai nime vanakreeka müüdi järgi Iasonist ja kuldvillakust ning viitas ka otseselt Philippe'i ambitsioonidele – antiikaja müütiline kangelanegi jahtis kuldvillakut just sellepärast, et see oleks ta kuningavõimu legitimeerinud. Vana-Kreeka müüt tekitas esialgu poleemikat, sest see oli viide paganlikule sümbolile ja ka Iasonile, kes ei olnud just kõige ausam kangelane. Ebakõla lepitas Neversi piiskop, kes seostas kuldvillaku Vana Testamendi kangelase Gideoniga. Ordu peamiseks ülesandeks nimetati Jumala ülistamist ja usu kaitsmist.

Ordu käekäik

Burgundia sõdade (1474–1477) tagajärjel kaotas riik aga oma viimase meessoost valitseja Charles Südi ning viimase tütre Burgundia Maria surma järel läks suurem osa endisest riigist Habsburgide dünastia kätte. Selle tulemusena kujunes Kuldvillaku ordu Hispaania ja hilisema Austria-Ungari keisririigi tähtsaimaks ja prestiižseimaks aadliühenduseks. 18. sajandil jagunes ordu kaheks iseseisvaks – Hispaania ja Austria – haruks. Mõlemad on aktiivselt tegevad tänapäevani.

Hispaania haru ordeni andmise õigus on tänapäeval Hispaania kuninga käes.

Austria orduharu juhivad Habsburgide järeltulijad ning see on jätkuvalt aristokraatlik ja katoliiklik ordu, mille ordenit tohib annetada vaid kuninglikust soost katoliiklastele.

Välislingid

The Order of the Golden Fleece Encyclopedia Britannica
Kuldvillaku ordu Tallinna Rüütliordude Muuseum

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 == Ordu asutamine ==
-Burgundia oli [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] rikkamaid riike ning selle [[õukond]] ja ülikud toretsevad ja pillavad. Hertsogil endal oli kindel plaan ükspäev kuningaks saada. Kuldvillaku ordu asutmine oli mõeldud selle kõige manifestatsiooniks ning selleks, et teatud ülikuid kindlamalt trooniga siduda. Hertsog soovis oma loodud orduga hiilguselt ületada inglaste [[Sukapaela ordu]]t. Viimaselt võeti palju eeskuju – üle võeti mitmeid reegleid ning liikmete arv piirati 24 liikmega, seega tähendas sinna kuulumine selget prestiiži tõusu. Hiljem suurendati liikmete arvu 31-ni ja viimaks 51-ni.
+Burgundia oli [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] rikkamaid riike ning selle [[õukond]] ja ülikud toretsevad ja pillavad. Hertsogil endal oli kindel plaan ükspäev kuningaks saada. Kuldvillaku ordu asutamine oli mõeldud selle kõige manifestatsiooniks ning selleks, et teatud ülikuid kindlamalt trooniga siduda. Hertsog soovis oma loodud orduga hiilguselt ületada inglaste [[Sukapaela ordu]]t. Viimaselt võeti palju eeskuju – üle võeti mitmeid reegleid ning liikmete arv piirati 24 liikmega, seega tähendas sinna kuulumine selget prestiiži tõusu. Hiljem suurendati liikmete arvu 31-ni ja viimaks 51-ni.
 Ordu sai nime [[Vanakreeka mütoloogia|vanakreeka müüdi]] järgi [[Iason]]ist ja [[kuldvillak]]ust ning viitas ka otseselt Philippe'i ambitsioonidele – antiikaja müütiline kangelanegi jahtis kuldvillakut just sellepärast, et see oleks ta kuningavõimu legitimeerinud. Vana-Kreeka müüt tekitas esialgu poleemikat, sest see oli viide paganlikule sümbolile ja ka Iasonile, kes ei olnud just kõige ausam kangelane. Ebakõla lepitas Neversi [[piiskop]], kes seostas kuldvillaku [[Vana Testament|Vana Testamendi]] kangelase [[Gideon]]iga. Ordu peamiseks ülesandeks nimetati Jumala ülistamist ja usu kaitsmist.