Iason
Iason (vanakreeka keeles Ἰάσων Iásōn) oli Vana-Kreeka mütoloogias kangelane, kes juhtis argonaute nende retkel kuldvillaku järele.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Iason sündis Tessaalias Iolkose linnas kuningas Aisoni ja Alkimede või Philyra[1] pojana.
Pärast Kretheuse surma oli Iasoni isa Aison saanud Iolkose kuningaks. Kuid siis ilmusid välja Aisoni ema abielueelsed pojad Pelias ja Neleus. Pelias tõukas ka Aisoni troonilt ja hakkas ise Iolkost valitsema. Neleus pagendati, Aisoni vend Pheres suutis samuti välismaale põgeneda, kuid Aisoni, tema naise ja Iasoni venna Promachose Pelias vangistas. Kui Iason sündis, lasi ta ema last leinata, nagu oleks see surnult sündinud, ning saatis poisi salaja kentaur Cheironile kasvatada.
Kahtlustav Pelias lasi oraaklil endale ennustada ning ennustus näitas, et Peliase tõukab troonilt ühte sandaali kandev mees. Nii tundiski kuningas suurt hirmu ja hämmastust, kui aastaid hiljem saabus linna täiskasvanud Iason, kellel oli jalas vaid üks sandaal. Kangelane oli kaotanud jalanõu hetkel, kui kandis üle oja üht vana naist, kes tegelikult oli maskeerunud jumalanna Hera[1]. Et ebameeldivast troonipretendendist vabaneda, lubas Pelias Iasonile trooni, kui see toob Kolchisest ära kuldvillaku, mis oli kuulunud Iolkosest sinna lennanud imelisele jäärale.
Teekond kuldvillaku järele
[muuda | muuda lähteteksti]Iason kogus kokku meeskonna, keda hakati laev "Argo" järgi kutsuma argonautideks. Argonautide hulka kuulusid teiste hulgas boreaadid Kalais ja Zetes, (põhjatuul Borease pojad), Herakles, Philoktetes, Peleus, Telamon, Orpheus, Kastor ja Polydeukes, Atalanta ning Euphemos. Ta juhtis mehed sihtkohta ning täitis Kolchise kuningalt Aieteselt saadud ülesande: kündis tuldhingavate härgadega, külvas künnivagudesse lohe hambaid ning võitles neist tärganud sõjameestega. Koos Aietese tütre, nõid Medeiaga, kelle ta oli Athena abiga enda naiseks teinud, õnnestus tal salaja varastada kuldvillak ning koos pöördusid nad Iasoni kodumaale[2]..
Iason Korintoses
[muuda | muuda lähteteksti]Tagasi saabudes avastasid nad, et Pelias, kes uskus, et argonaudid on teekonna hukkunud, oli tapnud Iasoni isa Aisoni[1]. Siinkohal jaguneb legend kaheks. Ühe versiooni kohaselt tappis Iason Medeia abiga Peliase. Teine legendi järgi üritasid argonaudid Iolkost vallutada, ja kui see ei õnnestunud, lahkusid nad Korintosesse. Iason ja Medeia elasid seal kümme aastat õnnelikult ning said kolm poega. Siis tekkis Iasonil soov abielluda Korintose valitseja Kreoni tütre Kreusaga (teises versioonis Glauke). Vihane Medeia tappis nii Glauke kui ka enda ja Iasoni pojad. Kangelane jäi üksinda Korintosesse, kuni ühel päeval, kui ta oma vana laeva varjus istus, tükk mädanevat puitu talle pähe kukkus ning ta pea purustas[1].
Iasoni legend hilisematel ajastutel
[muuda | muuda lähteteksti]Iason esines mitmel pool vanakreeka ja vanarooma kirjanduses, sealhulgas Rhodose Apolloniose eepilises poeemis "Argonautika" ning Euripidese tragöödias "Medeia". Tänapäeval on Iasonit kujutatud mitmetes müütide tõlgendustes, sealhulgas 1963. aasta filmis "Jason and the Argonauts" ja 2000. aastal samanimelises miniseriaalis.
Iasonit peetakse Sloveenia pealinna Ljubljana asutajaks. Tema teeneks peetakse ka pentatloni leiutamist.