Rüütliordu

Allikas: Vikipeedia

Rüütliordu (ladina keelest ordo, kord) oli hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsiooni või ühingu üldnimetus.

Rüütliordusid rajasid enamasti kuningad, hertsogid või vürstid. Algselt pidi nende eesmärgiks olema süserääni teenimine rüütlina (ratsasõdalasena) ja sõjaline kaitse. Vastutasuks loovutati rüütlitele vasalliõigusi. Hiljem muutus väeteenistuse kohustus formaalseks. Rüütlite kui rüütliordude liikmete tiitlid liitusid mitmesuguste aadlitiitlitega.

Üheks rüütliordu liikme tunnuseks oli kaelas kantav märk ehk orden.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]