Aksel Kipper: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Välislingid: Parandatud lingid |
|||
| 43. rida: | 43. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* [[Arved Sapar]] ja [[Undo Uus]], [http:// |
* [[Arved Sapar]] ja [[Undo Uus]], [http://muuseum.to.ee/Kalender/HTML/akadeemikakselkipper.htm "Akadeemik Aksel Kipper (1907–84)"] – [[Tartu Tähetorni kalender]] [[1986]]. aastaks, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1985]], lk 29–34 |
||
* [[Jaan Einasto]], [http:// |
* [[Jaan Einasto]], [http://muuseum.to.ee/Kalender/HTML/aksel_kipper_100___grigori_kuz.htm "Aksel Kipper 100 – Grigori Kuzmin 90"] – Tartu Tähetorni kalender [[2007]]. aastaks, [[Tõravere]] [[2006]], lk 46–52 |
||
* [[Laurits Leedjärv]], [http://www.horisont.ee/node/292 "Aksel Kipper ja Tõravere"] – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2007/november, nr 6, lk 38–39 |
* [[Laurits Leedjärv]], [http://www.horisont.ee/node/292 "Aksel Kipper ja Tõravere"] – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2007/november, nr 6, lk 38–39 |
||
Redaktsioon: 17. juuli 2019, kell 15:10
Aksel Kipper (23. oktoober/5. november 1907 Viljandi – 25. september 1984 Tartu) oli eesti astrofüüsik.[1][2]
Elulugu
Ta sündis agronoomi peres. Lõpetas 1926 Viljandi gümnaasiumi ja 1930 magistrikraadiga Tartu Ülikooli, väitekiri "Tihedusest lahtises täheparves Massier 39 ühes meetodiga selle arvutamiseks".
- 1930–1944 Tartu Tähetorni assistent
- 1941 Tartu Riikliku Ülikooli professor ja prorektori asetäitja
- 1944–1945 TRÜ üldfüüsika kateedri juhataja
- 1945–1949 TRÜ teoreetilise füüsika kateedri juhataja
- 1946–1950 Eesti Teaduste Akadeemia asepresident
- 1950–1973 juhtis Eesti TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituuti (FMMI) ja Füüsika ja Astronoomia Instituuti (FAI).[3]
- 1974–1984 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi vanemteadur-konsultant
Teadustöö
1939. aastal kaitses Tartu Ülikoolis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja "Gaasi liikumisest pulseeriva tähe atmosfääris".
Uurimisalad[4]:
- Kirjeldas kvantelektrodünaamika raames atomaarnähtusi ja seletas hõredate kosmiliste udukogude pideva kiirguse päritolu footoni lõhestumisega, mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse
- Uuris tähtede atmosfäärides toimuvaid hüdrodünaamilisi protsesse
- Esitas teooria, mille järgi planetaarudude pidev spekter tekib elektroni kahefootonilisel üleminekul vesinikuaatomis
- Seletas kiirgusjoonte tekkimist pulseerivate tähtede spektreis
- Tema uurimused panid aluse turbulentse magnetvälja termodünaamikale
- Uuris kosmoloogilise ruumi elektromagnetilisi omadusi ja rakendas uuringute tulemusi kosmoloogiliste punanihete iseärasuste seletamiseks
Avaldanud üle 100 teadustrükise.
Oli Tõravere observatooriumi rajamise algataja ja organiseerija.
Juhendas 7 kandidaadiväitekirja koostamist.
- Rahvusvahelise Astronoomiauniooni liige 1955
- Eesti NSV teeneline teadlane 1957
- Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige 1967
- Nõukogude Eesti preemia 1967
- Karl Ernst von Baeri medal 1976
Bibliograafiad
- "Aksel Kipper = Аксель Киппер. Personaalnimestik". Koostanud G. Osman. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn 1981, 58 lk
- Aksel Kipperi trükis avaldatud tööd – Tartu Tähetorni kalender 1986. aastaks, Valgus, Tallinn 1985, lk 34–38 (76 nimetust)
Viited
- ↑ http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/4_14.html Ajaloomuuseum - Tartu Tähetorn
- ↑ Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide
- ↑ http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu
- ↑ Undo Uus. Aksel Kipper (nekroloog). Eesti Loodus, detsember 1984
Välislingid
- Arved Sapar ja Undo Uus, "Akadeemik Aksel Kipper (1907–84)" – Tartu Tähetorni kalender 1986. aastaks, Valgus, Tallinn 1985, lk 29–34
- Jaan Einasto, "Aksel Kipper 100 – Grigori Kuzmin 90" – Tartu Tähetorni kalender 2007. aastaks, Tõravere 2006, lk 46–52
- Laurits Leedjärv, "Aksel Kipper ja Tõravere" – Horisont 2007/november, nr 6, lk 38–39
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.