Vaike Uibopuu

Vaike Uibopuu (sünninimi Rööp, sündinud 11. mail 1940 Urvastes Võrumaal) on eesti koorijuht ja muusikapedagoog.

Lapsepõlv Urvastes

Nii isa Johannes Rööp (1896–1985, koolijuhataja, õpetaja ning koori- ja orkestrijuht) kui ema Anelle Elfriede (1919–2009) olid muusikaandega juba mitmendat põlve. Rööpide pere laste mängumaaks oli kaunis uhtorg, Uhtjärv ja Tamme-Lauri tamm. Vaike õde Hilja-Reet sündis 1942, vend Peeter 1944 ja kaksikõed Karin ja Ellen 1946. aastal. Koolijuhataja korter oli koolimajas ning lastel lubati juba 3–4-aastaselt tundides käia. Pereorkestris mängis isa viiulit, Vaike roopilli ja sarve, Hilja roopilli, Karin akordkannelt, Peeter plokkflööti või vilepilli, Ellen kontrabassi, ema kitarri. Kodu määravat mõju kinnitab ka koorijuhist õde Karin Rööp.

Ehkki lapsena soovis Vaike Uibopuu saada puusepaks või arstiks, hakkas ta isa eeskujul ta siiski muusikat õppima.

Muusikaõpingud

Isa soovitusel alustas Vaike õpinguid Tartu Muusikakoolis kohe pärast Urvaste kooli lõpetamist, vaid 13-aastaselt (1953–1957). Õpetajatest jätsid olulise jälje Heino Kostabi, Aare Allikvee (muusikaliteratuur), Jaan Koha (harmoonia), Udo Kolk (rahvalooming), Helmi Hirve (klaver), Laine Karindi ja Roland Laasmäe (eriained) ning kontsertmeister Vaike Klaar.

Tartule järgnesid õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1957–1962) esialgu Heino Kaljuste käe all, hiljem sai erialaõpetajaks Arvo Ratassepp. Polüfooniat õpetasid Villem Kapp ja Ester Mägi.

Sportlik tegevus

Lapsepõlve lemmikharrastust võimlemist jätkas ta Tartus (sportvõimlemine ja iluvõimlemine Hilja Tidriksaare rühmas), Tallinnas sai järgusportlaseks ning diplomite ja medaliteni Hilda-Miralda Preikochi (1915–1999) juhendamisel.

Töö dirigendi ja õpetajana

• 1962–1963, Kohila KM segakoor, dirigent
• 1963–1976, Tartu I LMK, õpetaja
• 1963–2010, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, õpetaja,
• 1963–2005, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, peadirigent, hääleseadja
• 1971–1979, Tartu Ülikooli Kammerkoor, peadirigent
• 1976–1984, “Meestelaulud”, “Naistelaulud”, teater Vanemuine, dirigent
• 1985, esimene naisdirigent üldjuhina, XX üldlaulupidu
• 1988–1993, Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dirigent
• 1990–2000, Tartu Ülikooli kunstide osakonna dotsent
• alates 1990, Eesti ja rahvusvaheliste koorikonkursside žürii liige
• 2000, kammerkoor Camerata Universitatis, dirigent
• alates 2000, Eesti Kooriühing, mentor
• 1992–2014, TÜANi vilistlaskoor, dirigent, hääleseadja
• 2010–2011, hääleseadeprojekti läbiviija

Vaike Uibopuu kammernaiskooriga Liivitar Tartu Ülikooli aulas 28. oktoobril 2018

Vaike Uibopuu on asutanud Tartu Ülikooli Kammerkoori (koos Tiiu Otsusega) ja Tartu Ülikooli Naiskoori Vilistlaskoori, mille dirigent oli 2014. aastani. Aastatel 1963–2005 juhatas ta TÜ Akadeemilist Naiskoori. 2005. aastal andis ta koori juhtimise üle Triin Kochile.

2017. aastal asutas kammernaiskoori Liivitar.

Töö kooridega

Naiskoor

Vaike Uibopuu peamine "muusikainstrument" on naiskoor. Ta on oluliseks pidanud ühtlast kõlapilti, vaba ja takistuseta häält ning täpset intoneerimist. Ta on ise väga hea hääleseadja ning tunnustab aastaid TÜ Naiskoori lauljatega töötanud Rudolf Jõksi (1896–1979) põhimõtteid. Ta osales ka ise Rudolf Jõksi individuaaltundides (1970–1976) ning toob esile Jõksi laulukooli märksõnad: tooni sügavus, positsiooniline kõrgus, vokaalide "ühte punkti" viimine ning hääle "ettepööramine", samuti tööd diktsiooniga. Ka Vaike Uibopuu tööstiili iseloomustab häälega ettenäitamine, sest ta enda hääl on ilmekas, nõtke ja mitmekülgne, ning ta tajub väga täpselt lauljate nüansse.

„Kui mõtlen meie laulupidude ajaloole, siis naiskoorid olid esimest korda 1933. aasta X üldlaulupeol. Vaike Uibopuu tõuseb esimese naisdirigendina üldjuhi pulti 1985. aastal XX üldlaulupeol. Kõneldakse küll Miina Härmast 1933. aastal, kuid tema ei olnud üldjuht, vaid juhatas kordamisel oma laulu autorina, nagu Gustav Ernesaks 1938. aastal, kui juhatas kordamisel "Hakkame, mehed, minema". Kuno Areng“

Kammerkoor

Koori loomise idee pakkusid Tiiu Otsuse meenutuste kohaselt välja Arvo Ratassepp ja Kuno Areng. Tiiu Otsus oli konservatooriumi kaugõpet lõpetamas, kuid Tartus ei olnud kammerkoori ja õppejõud pakkusid välja – aga tehke! Üksi tegemiseks tundus mõte liiga mahukas, Richard Ritsing soovitas Vaike Uibopuud ja 1970. aasta sügisel koor alustaski tegevust, Tallinna ja Viljandi Kammerkoori järel kolmanda kammerkoorina Eestis. Tööd alustati Tartu Kirjanike Majas. Teine algus Tartu Ülikooli Kammerkoorina oli 3. märtsil 1971, kui Tartu Ülikool lauljad, enamjaolt üliõpilased, õppejõud ja vilistlased, oma egiidi alla võttis.

Vilistlaskoorid

Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoore on kaks, Tallinnas (asutatud 1979) ja Tartus (asutatud 1992). Tartu koori juhatas Vaike Uibopuu.

Töö Vanemuise teatris

1977. aastal esietendus Vanemuise teatris Veljo Tormise töödeldud regilaulupõimik "Naistelaulud". Sama aasta sügisel sai Vaike Uibopuu Veljo Tormiselt teate, et etendusele vajatakse koormeistrit ja dirigenti. Töö tuli teha ülikiiresti ning ühtseks harjutada teatri ooperi- ja õppekoor ning valitud lauljad ülikooli naiskoorist, kusjuures töökoormus oli niigi suur ja poeg Paavo veel väike. Etendus oli kujundlik: avapildis jäi mulje maakive täis lavast, tegelikult istus naiskoor pleegitamata linaste sõbade all eri tasapindadel ja kerkis häälerühmade kaupa kumarast naiste laule laulma. Kodulinnas lavastus väga menukas ei olnud, seevastu gastrollidel võeti vaimustusega vastu ning seda peeti Kaarel Irdi üheks parimaks lavastuseks. Suur osa oli Vaike Uibopuul, kes keerulise teose ülikiiresti selgeks õppis, kogu loole uue hingamise andis ning etendustel koore ohjes hoidis.

Eesti Naislaulu Selts

Eesti Meestelaulu Seltsi loomise järel sai hoogu ka naislauluseltsi algatus. Vaike Uibopuu lootis tuge Teaduste Akadeemia Naiskoori liikmetelt. 1994. aastal selts loodigi. Esimene esinaine oli TAN kauaaegne särav sopran Maret Hurt (1933–1998). Vaike Uibopuu on juhatuse liige ja muusikaline juht 1994-2000.

Tunnustused

• 1995 – Eesti Kultuurifondi aastaauhind
• 1996 – Arvo Ratassepa mälestusauhind
• 1999 – Tartu Ülikooli Raefondi preemia
• 2000 – Tartu Ülikooli väike medal
• 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2001 – Eesti Naislaulu Seltsi auliige
• 2003 – Gustav Ernesaksa Fondi aastastipendium
• 2005 – Tartu Ülikooli suur medal
• 2005 – aasta kooridirigendi nimetus
• 2006 – Tartu Kultuurkapitali aastapreemia 2005. aasta eest
• 2008 – Tartu aukodanik, Tartu Suurtäht
• 2011 – Maailma Kultuurinõukogu diplom

1985. aastal sai Vaike Uibopuust esimene naine, kes on olnud Eesti üldlaulupeo üldjuht ühendkooride ees. Ta oli üldjuht ka 1990, 1994, 1999, 2004, 2009, 2014. aasta üldlaulupeol. Juhatas väga armastatud koorilaulu "Ta lendab mesipuu poole" esmaesitust.

Vaike Uibopuu on olnud üliõpilaslaulupidude Gaudeamus üldjuht.

Vaike Uibopuu on korduvalt tunnistatud parimaks dirigendiks, tunnustust on võitnud ka tema õpilased.

Õpilasi

• Peeter Lilje
• Riina Airenne
• Saari Tamm
• Triin Koch
• Tiiu Sinipalu

Sihtkapital

Vaike Uibopuu sihtkapitali stipendiumi eesmärk on toetada püsivalt tegutsevaid Lõuna-Eesti naiskoore ja nende dirigente ning tunnustada kvaliteetse naiskoorimuusika viljelejaid.

Välislingid

• Anete Sammler. Mesipuu esimene lend. Sirp, 05.07.2019
• Vaike Uibopuu juubelikontsert (50) UTTV
• Juubelikontsert "Koorijuht Vaike Uibopuu" (70) UTTV
• Maestra Vaike Uibopuu juubelikontsert (75) UTTV
• Hedvig Lätt. Vaike Uibopuu juubelijutt. ERR-i arhiivi audiofail