Friedrich Vreemann: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Vreemann sündis [[Lasva vald|Lasva vallas]], [[Nõnova]] külas Hööde talus. Ta õppis [[Võru]] linnas, Võru linnakoolis, ning [[I maailmasõda|I maailmasõja]] alguses mobiliseeriti [[Venemaa Keiserlik armee|Venemaa Keiserlikku armeesse]] ja temast sai andekas sõjaväelane. I maailmasõjas sa ta [[ |
Vreemann sündis [[Lasva vald|Lasva vallas]], [[Nõnova]] külas Hööde talus. Ta õppis [[Võru]] linnas, Võru linnakoolis, ning [[I maailmasõda|I maailmasõja]] alguses mobiliseeriti [[Venemaa Keiserlik armee|Venemaa Keiserlikku armeesse]], lõpetas 1915. aastal Petrogradi lipnike kooli ja temast sai andekas sõjaväelane. I maailmasõjas sa ta [[staabikapten]]i auastme ja teda pärjati kuue [[orden]]iga. |
||
[[Eesti rahvusväeosad]]e loomise paiku tuli Friedrich [[1917]]. aastal üle [[1. Eesti jalaväepolk]]u. Ta organiseeris salamisi Võrus kohalikku [[Kaitseliit]]u ning määrati [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa Kaitseliidu]] pealikuks. |
[[Eesti rahvusväeosad]]e loomise paiku tuli Friedrich [[1917]]. aastal üle [[1. Eesti jalaväepolk]]u. Ta organiseeris salamisi Võrus kohalikku [[Kaitseliit]]u ning määrati 1918. aasta novembris [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa Kaitseliidu]] esimeseks pealikuks. |
||
==Eesti Vabadussõjas== |
==Eesti Vabadussõjas== |
||
Redaktsioon: 5. juuli 2019, kell 11:03
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Friedrich Vreemann | |
|---|---|
|
Fail:DSC00220.jpg Friedrich Vreemann | |
| Sünniaeg |
10. november 1894 Nõnova, Lasva vald Võrumaa |
| Surmaaeg |
23. märts 1919 Suurõ-Ruuga, Rõuge vald Võrumaa |
| Auaste | kapten |
| Sõjad/lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Vabadusrist I/3 |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Friedrich Vreemann VR I/3 (10. november 1894 Nõnova, Lasva vald, Võrumaa – 23. märts 1919 Suurõ-Ruuga, Rõuge vald, Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten), kes langes Eesti Vabadussõjas 23. märtsil.
Elulugu
Vreemann sündis Lasva vallas, Nõnova külas Hööde talus. Ta õppis Võru linnas, Võru linnakoolis, ning I maailmasõja alguses mobiliseeriti Venemaa Keiserlikku armeesse, lõpetas 1915. aastal Petrogradi lipnike kooli ja temast sai andekas sõjaväelane. I maailmasõjas sa ta staabikapteni auastme ja teda pärjati kuue ordeniga.
Eesti rahvusväeosade loomise paiku tuli Friedrich 1917. aastal üle 1. Eesti jalaväepolku. Ta organiseeris salamisi Võrus kohalikku Kaitseliitu ning määrati 1918. aasta novembris Võrumaa Kaitseliidu esimeseks pealikuks.
Eesti Vabadussõjas
„21. märtsil jõudis Tartust Võru jaama II diviisi komandandirood Võrumaa tuntuma sõjasangari, 25-aastase kapteni Vreemanni juhatusel. Meeskond oli välimuselt kirju, kuid relvastuselt tugev, sest poistel oli kolm Lewise kuulipildujat ja viis Madseni kuulipildujat. Samal päeval alustati teekonda rinde poole. Ööbiti Nursi metsavahi majas ja järgmisel päeval mindi edasi Sänna poole. Sännal avati nende pihta aga tuli ja nad olid sunnitud taanduma. Pärast pikka lahingut vaenlane taandus ja rood võttis suuna edasi Rõugesse. Järgmisel päeval algas uus suur lahing, mille käigus Vreemann langes, läbipuurituna neljast kuulist. Õhtul saadi aga vaenlasest jagu.“
– [viide?]
Kapten Vreemann maeti Pindi kalmistule, kus on talle püstitatud ka ausammas (F. Vreemanni mälestussammas).