Logaritmiline skaala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Logarithmic Scales.svg|pisi|350px|Eri skaalad: [[lin–lin-teljestik]], [[lin–log-teljestik]], [[log–lin-teljestik]] ja [[log–log-teljestik]]. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''&nbsp;=&nbsp;10<sup>&nbsp;''x''</sup> (<span style="color:red;">punane</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;''x'' (<span style="color:green;">roheline</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;log<sub>''e''</sub>(''x'') (<span style="color:blue;">sinine</span>)]]
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}}


'''Logaritmiline skaala''' on [[logaritmfunktsioon]]i väärtuste järgi [[lõik]]udeks jaotatud [[sirge]] (sageli [[graafik]]u [[telg]] või teljed) või [[riba]].<ref name="Matem.leksikon, 2002"/>


Tehnikas leiab logaritmiline skaala (teljestik) laialdast kasutamist näiteks sageduskarakteristikute esitamiseks. Selliselt esitatud nn. [[Logaritmiline sageduskarakteristik|logaritmiliste sageduskarakteristikute]] abil saab hästi võrrelda sagedussõltuvuste iseloomu.
[[Pilt:Logarithmic Scales.svg|pisi|Eri skaalad: [[lin–lin-teljestik]], [[lin–log-teljestik]], [[log–lin-teljestik]] ja [[log–log-teljestik]]. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''&nbsp;=&nbsp;10<sup>&nbsp;''x''</sup> (<span style="color:red;">punane</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;''x'' (<span style="color:green;">roheline</span>), ''y''&nbsp;=&nbsp;log<sub>''e''</sub>(''x'') (<span style="color:blue;">sinine</span>)]]
'''Logaritmiline skaala''' on [[logaritmfunktsioon]]i väärtuste järgi [[lõik]]udeks jaotatud [[sirge]] (sageli [[graafik]]u [[telg]] või teljed) või [[riba]]<ref name="Matem.leksikon, 2002"/>.


Ainult ühe telje suunal logarimilise skaala kasutamisega (nn. poollogaritmilise karakteristiku kujul, mispuhul [[koordinaatteljestik]]u teine telg on lineaarne) saab hästi esitada sõltuvusi, mis oma olemuselt on kas [[eksponentfunktsioon |eksponentsiaalsed]] või [[logaritm]]ilised. Näiteks [[elektroonika]]s esitatakse poollogaritmilisel kujul tihti [[pn-siire|pn-siirde]] voltamperkarakteristikut, mis ideaaljuhul on eksponentsiaalne funktsioon, ja peaks poollogaritmilisel graafikul seetõttu olema esitatav sirge joonega.
Tehnikas leiab logaritmiline skaala (teljestik) laialdast kasutamist sageduskarakteristikute esitamiseks. Selliselt esitatud nn. [[Logaritmiline sageduskarakteristik|logaritmiliste sageduskarakteristikute]] abil saab hästi võrrelda sagedussõltuvuste iseloomu.

Ainult ühe telje suunal logarimilise skaala kasutamisega (nn. poollogaritmilise karakteristiku kujul) saab hästi esitada sõltuvusi, mis oma olemuselt on kas eksponentsiaalsed või logaritmilised. Näiteks elektroonikas esitatakse poollogaritmilisel kujul tihti p-n-siirde voltamperkarakteristikut, mis ideaaljuhul on ekponentsiaalne funktsioon, ja peaks poollogaritmilisel graafikul seetõttu olema esitatav sirge joonega.

==Vaata ka==
*[[Lineaarne skaala]]


== Viited ==
== Viited ==
{{Viited|allikad=
{{Viited|allikad=
<ref name="Matem.leksikon, 2002">Ü. Kaasik, 2002. Matemaatikaleksikon. Kolmas, täiendatud trükk. 288 lk</ref>}}
<ref name="Matem.leksikon, 2002">Ülo Kaasik, 2002. Matemaatikaleksikon. Kolmas, täiendatud trükk. 288 lk</ref>}}


[[Kategooria:Matemaatika]]
[[Kategooria:Matemaatika]]

Redaktsioon: 1. juuli 2019, kell 09:53

Eri skaalad: lin–lin-teljestik, lin–log-teljestik, log–lin-teljestik ja log–log-teljestik. Funktsioonid graafikul on järgmised: y = 10 x (punane), y = x (roheline), y = loge(x) (sinine)

Logaritmiline skaala on logaritmfunktsiooni väärtuste järgi lõikudeks jaotatud sirge (sageli graafiku telg või teljed) või riba.[1]

Tehnikas leiab logaritmiline skaala (teljestik) laialdast kasutamist näiteks sageduskarakteristikute esitamiseks. Selliselt esitatud nn. logaritmiliste sageduskarakteristikute abil saab hästi võrrelda sagedussõltuvuste iseloomu.

Ainult ühe telje suunal logarimilise skaala kasutamisega (nn. poollogaritmilise karakteristiku kujul, mispuhul koordinaatteljestiku teine telg on lineaarne) saab hästi esitada sõltuvusi, mis oma olemuselt on kas eksponentsiaalsed või logaritmilised. Näiteks elektroonikas esitatakse poollogaritmilisel kujul tihti pn-siirde voltamperkarakteristikut, mis ideaaljuhul on eksponentsiaalne funktsioon, ja peaks poollogaritmilisel graafikul seetõttu olema esitatav sirge joonega.

Viited

  1. Ülo Kaasik, 2002. Matemaatikaleksikon. Kolmas, täiendatud trükk. 288 lk