Sotsiaalne võrgustik: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: muudetud 3 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sotsiaalne võrgustik''' ehk '''sotsiaalvõrgustik''' ehk '''suhtlusvõrgustik''' on suhete võrgustik, mis ühel [[inimene|inimesel]] on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud [[Grupp (sotsioloogia)|gruppidega]], mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse. |
'''Sotsiaalne võrgustik''' ehk '''sotsiaalvõrgustik''' ehk '''suhtlusvõrgustik''' (mitte ajada segi sotsiaalmeedia kontekstis kasutatava suhtlusvõrgustikuga) on suhete võrgustik, mis ühel [[inimene|inimesel]] on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud [[Grupp (sotsioloogia)|gruppidega]], mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse. |
||
[[Elu]] jooksul inimese sotsiaalne võrgustik muutub. Ta lõpetab suhted ühtede tuttavatega ja samas leiab |
[[Elu]] jooksul inimese sotsiaalne võrgustik muutub. Ta lõpetab suhted ühtede tuttavatega ja samas leiab uusi sõpru. Iga tuttav toob kaasa oma sotsiaalse võrgustiku ja see põimub teatud osas inimese algse võrgustikuga. Sotsiaalse võrgustiku kujunemine on seotud oskusega suhelda ja suhteid hoida. |
||
== Sotsiaalne võrgustiku seos tööturuga Eestis == |
== Sotsiaalne võrgustiku seos tööturuga Eestis == |
||
[[Eesti]]s toimus [[1996]]. aastal, rääkimata |
[[Eesti]]s toimus [[1996]]. aastal, rääkimata 1990-ndate esimesest poolest, personali valik enamikus ettevõtetes [[tööandja]] sotsiaalse võrgustiku ehk tutvusringkonna vahendusel.{{lisa viide}} [[Töövõtja]] [[kvalifikatsioon]] polnud seejuures kuigi määrav.{{lisa viide}} Tänapäevaks on olulisemaks muutunud eeskätt töövõtja sotsiaalne võrgustik. Levinud arusaam, et parimad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, peab paika vaid osaliselt. 2002. aastal tööle asunud või töökohta vahetanuist kasutas 40 protsenti tuttavate, sõprade või sugulaste abi. Samal tasemel on töötajate hinnangute kohaselt see näitaja ka täna. Uus on aga see, et tutvused soodustavad pigem kandidaatide ringi kujunemist, kujutavad aga oluliselt vähem garantiid töökoha saamisel, nagu see oli tüüpiline 1990-ndatel. Tuttavate abi vajatakse töökoha taotlejate ringi sattumiseks ja see ei välista edasist konkurssi. Eesti oludes on sotsiaalse võrgustiku tähtsus aga suur just halvemate tingimustega töökohtade täitmisel, kuhu konkurss sageli kas puudub või on piiratult avalik. Põhjus on tõenäoliselt selliste töökohtade nappuses ning vähem informeeritud (ja enamasti ka madalama kvalifikatsiooniga) töötajate elulises huvis leida mistahes töökohta. Ka väikefirmade [[personal]]ivaliku praktikas on endiselt sagedane vaid tutvustel põhinev palkamine.<ref>[[Marje Pavelson]]: [http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/marje_pavelson.htm Sobiv või vastuvõetav: töövõtja personalivaliku protsessis]</ref> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Sotsiaalne kapital]] |
* [[Sotsiaalne kapital]] |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 18. juuni 2019, kell 22:16
Sotsiaalne võrgustik ehk sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik (mitte ajada segi sotsiaalmeedia kontekstis kasutatava suhtlusvõrgustikuga) on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse.
Elu jooksul inimese sotsiaalne võrgustik muutub. Ta lõpetab suhted ühtede tuttavatega ja samas leiab uusi sõpru. Iga tuttav toob kaasa oma sotsiaalse võrgustiku ja see põimub teatud osas inimese algse võrgustikuga. Sotsiaalse võrgustiku kujunemine on seotud oskusega suhelda ja suhteid hoida.
Sotsiaalne võrgustiku seos tööturuga Eestis
Eestis toimus 1996. aastal, rääkimata 1990-ndate esimesest poolest, personali valik enamikus ettevõtetes tööandja sotsiaalse võrgustiku ehk tutvusringkonna vahendusel.[viide?] Töövõtja kvalifikatsioon polnud seejuures kuigi määrav.[viide?] Tänapäevaks on olulisemaks muutunud eeskätt töövõtja sotsiaalne võrgustik. Levinud arusaam, et parimad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, peab paika vaid osaliselt. 2002. aastal tööle asunud või töökohta vahetanuist kasutas 40 protsenti tuttavate, sõprade või sugulaste abi. Samal tasemel on töötajate hinnangute kohaselt see näitaja ka täna. Uus on aga see, et tutvused soodustavad pigem kandidaatide ringi kujunemist, kujutavad aga oluliselt vähem garantiid töökoha saamisel, nagu see oli tüüpiline 1990-ndatel. Tuttavate abi vajatakse töökoha taotlejate ringi sattumiseks ja see ei välista edasist konkurssi. Eesti oludes on sotsiaalse võrgustiku tähtsus aga suur just halvemate tingimustega töökohtade täitmisel, kuhu konkurss sageli kas puudub või on piiratult avalik. Põhjus on tõenäoliselt selliste töökohtade nappuses ning vähem informeeritud (ja enamasti ka madalama kvalifikatsiooniga) töötajate elulises huvis leida mistahes töökohta. Ka väikefirmade personalivaliku praktikas on endiselt sagedane vaid tutvustel põhinev palkamine.[1]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- European Social Network
- "Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond" Novaator, 26. jaanuar 2012