Eritakistus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
6. rida: 6. rida:
| [[SI]] ühiku nimi ||[[oom]]•[[meeter]]
| [[SI]] ühiku nimi ||[[oom]]•[[meeter]]
|-
|-
| SI ühiku tähis || Ω•m)
| SI ühiku tähis || Ω•m
|}
|}
'''Eritakistus''' ehk elektrieritakistus on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab teatud kindlast [[materjal]]ist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale [[elektrivool|voolule]] [[elektritakistus|takistus]]t. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.
'''Eritakistus''' ehk elektrieritakistus on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab teatud kindlast [[materjal]]ist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale [[elektrivool|voolule]] [[elektritakistus|takistus]]t. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.


Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. [[SI]] pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m<sup>2</sup>) ja takistuse ühik [[oom]] (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m<sup>2</sup> suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω&nbsp;•&nbsp;m<sup>2</sup>/m ehk (pärast [[murru taandamine|taandamist]]) Ω•m, s.o oom-meeter.
Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. [[SI]] pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m<sup>2</sup>) ja takistuse ühik [[oom]] (Ω). Seega on aine eritakistus 1&nbsp;m pikkuse ja 1 m<sup>2</sup> suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω&nbsp;•&nbsp;m<sup>2</sup>/m ehk (pärast [[murru taandamine|taandamist]]) Ω•m, s.o oom-meeter.

⚫
Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω&nbsp;•&nbsp;mm<sup>2</sup>/m, kusjuures 1&nbsp;Ω&nbsp;•&nbsp;mm<sup>2</sup>/m = 1•10<sup>‒6</sup> Ω•m = 1&nbsp;µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1&nbsp;m pikkuse ja 1&nbsp;mm<sup>2</sup> ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178&nbsp;Ω).


⚫
Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω&nbsp;•&nbsp;mm<sup>2</sup>/m, kusjuures 1 Ω&nbsp;•&nbsp;mm<sup>2</sup>/m = 1•10<sup>‒6</sup> Ω•m = 1 µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1 m pikkuse ja 1 mm<sup>2</sup> ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178 Ω).
==Ainete liigitus eritakistuse ''ρ'' järgi==
==Ainete liigitus eritakistuse ''ρ'' järgi==
Eritakistuse alusel liigitatakse aineid [[elektrijuht|juhtideks]], [[pooljuht]]ideks ja [[dielektrik]]uteks:
Eritakistuse alusel liigitatakse aineid [[elektrijuht|juhtideks]], [[pooljuht]]ideks ja [[dielektrik]]uteks:
19. rida: 20. rida:
* dielektrikud ehk mittejuhid: ''ρ'' &gt; 10<sup>8</sup>&nbsp;Ω•m.
* dielektrikud ehk mittejuhid: ''ρ'' &gt; 10<sup>8</sup>&nbsp;Ω•m.
Liikide piirid on tinglikud ja võivad eri andmeallikates olla teistsugused.
Liikide piirid on tinglikud ja võivad eri andmeallikates olla teistsugused.

⚫
==Ainete eritakistus ja [[takistuse temperatuuritegur]] <br/> (temperatuuril 20 °C) <ref>David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data. 90. Auflage. CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009</ref>==
==Ainete eritakistus ja takistuse temperatuuritegur==
⚫
Ainete eritakistus ja [[takistuse temperatuuritegur]] (temperatuuril 20&nbsp;°C)<ref>David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data. 90. Auflage. CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009</ref>
{| class="wikitable sortable centered" style="text-align:center;"
{| class="wikitable sortable centered" style="text-align:center;"
! rowspan=2|Aine!! colspan=2|Eritakistus!! rowspan="2" |Takistuse temperatuuri-<br />tegur 1/K
! rowspan=2|Aine!! colspan=2|Eritakistus!! rowspan="2" |Takistuse temperatuuri-<br />tegur 1/K
79. rida: 82. rida:
==Viited==
==Viited==
{{Viited}}
{{Viited}}

[[Kategooria:Elekter]]
[[Kategooria:Elekter]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]

Redaktsioon: 27. aprill 2019, kell 21:16

Suuruse nimi Eritakistus
Suuruse tähis ρ (kreeka täht roo)
SI ühiku nimi oom•meeter
SI ühiku tähis Ω•m

Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.

Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. SI pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m2) ja takistuse ühik oom (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m2 suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω • m2/m ehk (pärast taandamist) Ω•m, s.o oom-meeter.

Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω • mm2/m, kusjuures 1 Ω • mm2/m = 1•10‒6 Ω•m = 1 µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1 m pikkuse ja 1 mm2 ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178 Ω).

Ainete liigitus eritakistuse ρ järgi

Eritakistuse alusel liigitatakse aineid juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks:

  • juhid: ρ < 10−6 Ω•m;
  • pooljuhid: ρ = 10−6…108 Ω•m;
  • dielektrikud ehk mittejuhid: ρ > 108 Ω•m.

Liikide piirid on tinglikud ja võivad eri andmeallikates olla teistsugused.

Ainete eritakistus ja takistuse temperatuuritegur

Ainete eritakistus ja takistuse temperatuuritegur (temperatuuril 20 °C)[1]

Aine Eritakistus Takistuse temperatuuri-
tegur 1/K
Ω • m Ω • mm2/m
Hõbe 1,587•10‒8 0,01587 3,8•10‒3
Vask (puhas) 1,678•10‒8 0,01678
(kaablivasel 0,0178)		 3,9•10‒3
Kuld 2,214•10‒8 0,02214 3,7•10‒3
Alumiinium 2,65•10‒8 0,0265 3,9•10‒3
Volfram 5,28•10‒8 0,0528 4,4•10‒3
Nikkel 6,93•10‒8 0,0693 6,0•10‒3
Valgevask (messing) 7•10‒8 0,07 1,6•10‒3
Plaatina 1,05•10‒7 0,105 3,81•10‒3
Raud, teras, malm 1•10‒7…2•10‒7 0,1…0,2 5,6•10‒3
Plii 2,08•10‒7 0,208 4,2•10‒3
Konstantaan 5•10‒7 0,5 1•10‒5
Elavhõbe 9,6•10‒7 0,96 0,9•10‒3
Nikroom (nikli ja kroomi sulam) 1,5•10‒6 1,5
Grafiit 8•10‒6 8 ‒2•10‒4
Germaanium 4,6•10‒1 4,6•105
Vesi (destilleeritud) 1•104 1•1010
Puit (kuiv) 1•104…1•1010 1•1010…1•1016
Polüpropüleen 1•105 1•1011
Paber 1•109…1•1011 1•1015…1•1017
Portselan 1•1012 1•1018
Klaas 1•1010…1•1015 1•1016…1•1021
Kvartsklaas 7,5•1017 7,5•1023

Juhtme takistus

Kui on teada juhtme materjali eritakistus , juhtme ristlõike pindala ( ‒ ümarjuhtme läbimõõt) ja juhtme pikkus , saab arvutada juhtme takistuse valemiga

Erijuhtivus

Eritakistuse pöördsuurus on erijuhtivus, tähis γ (gamma) või σ (sigma): γ = 1/ρ, mõõtühik siimens meetri kohta (S/m).

Viited

  1. ↑ David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data. 90. Auflage. CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eritakistus&oldid=5298681"