Erinevus lehekülje "Kihtrünkpilved" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
→‎top: pisitoimetamine
P (→‎top: pisitoimetamine)
 
[[Pilt: Arzúa GFDL02.jpg|thumbpisi|Kihtrünkpilved]]
[[Pilt:Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus).jpg|pisi|Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014.]]
'''Kihtrünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Stratocumulus''''', lühend '''Sc''') on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv [[pilv]]ede põhiliik, [[kiudpilved]]e kõrval kõige levinum pilvede liik.<ref name="jurissaar">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9803/pilved.html M.Jürissaar. Kihtrünkpilved], Eesti Loodus, 1998. nr3</ref> Uuema klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad keskmiste pilvede hulka.<ref name="kamenik">[http://www.ilm.ee/index.php?46344 J.Kamenik. Stratocumulus – kihtrünkpilved], Ilm.ee, 27.09.2009</ref>
 
Kihtrünkpilved moodustavad halli või nõrgalt sinaka pilvede kihi, mis kohati on heledam, kohati tumedam. See pilvekiht koosneb rohkem või vähem rünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja -laamadest. Samuti võivad nad esineda pikkade kitsaste vallide või triipudena, mille vahelt on nähtav suur osa [[taevas]]t. Võivad olla ka üksikud pilved. Kihtrünkpilvede alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500–1500 m, aga võib olla nii kõrgemal (2–2,5 &nbsp;km<ref name="kamenik"/>) kui ka madalamal (nt talvel on ta 250–300 m kõrgusel). Kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800 meetrit.<ref name="jurissaar"/>
 
Kihtrünkpilved võivad koosneda nii [[vihmapiisk]]adest kui ka piiskade ja [[lumehelves]]te segust. Tavaliselt nendest ei saja, aga mõnikord võib sadada nõrka peenikest [[vihm]]a, külmal ajal ka vähest [[lörts]]i või kaunite korrapärase ehitusega lumehelvestena [[lumi|lund]]. Kihtrünkpilvedega võib kaasneda [[Tara (meteoroloogia)|tara]] ehk pärg, mis on eriti hästi nähtav külmadel talveöödel [[Kuu]] umber või päeval [[Päike]]se ümber. [[Irisatsioon]] võib kihtrünkpilvede juures ilmneda üsna harva.<ref name="jurissaar"/> Külmal ajal võivad tekkida sambad, nende tekke põhjus on jääkristallide või lumehelbete langemine.<ref name="kamenik"/>
 
Kihtrünkpilvede tekkimine toimub ühe ja sama [[õhumass]]i sees ning on seotud õhu lainelise liikumisega. Pilved tekivad lainete harjadele, lainete põhjal on pilvekiht õhem või pilved puuduvad. Selle tulemusena kujuneb enam-vähem korrapäraste pilveelementide ridadega pilvkate. Kihtrünkpilved võivad tekkida ka teistest pilvedest, näiteks [[rünkpilv]]edest ja [[rünksajupilv]]edest. Kui pärast keskpäeva tõusvad õhuvoolud nõrgenevad, siis päeval tekkinud konvektsioonipilved valguvad horisontaalselt tuule suunas laiali. 2 &nbsp;km madalamal tekivad pikad kitsad pilvevaalud – päevased kihtrünkpilved (''Stratocumulus diurnalis''), mille ülemisel pinnal võib veel näha kupleid ja tornikesi nagu rünkpilvedel.<ref name="jurissaar"/>
 
== Kihtrünkpilvede alaliigid ja vormid==
75 786

muudatust

Navigeerimismenüü