Tara (meteoroloogia)

Allikas: Vikipeedia
Tara ümber Kuu

Tara ehk pärg (kuupärg, Päikese või Kuu tara) on optiline nähtus atmosfääris. See on värviline oreool – mõne (1–5) kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta ümber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad eredamavärvilised rõngad (helesinised, oranžid, punakad ja lillakaspunased). Nad võivad kaasneda kõrgrünkpilvede ja kihtrünkpilvedega. [1] [2]

Eriti hästi on tara nähtav Kuu ümber talveöödel, kui kõrgrünkpilved on kõrgel ja õhukesed. Päikese ere valgus segab nende jälgimist, selle tõttu saab seda näha tolmurikkas atmosfääris.[1]

Tara tekkimise põhjuseks on difraktsioon ehk lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha, sellepärast tekib tara, kui Kuu või Päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara intensiivsust mõjutab pilvede tihedus ja ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega. [3]

Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks: tara mõõtmete suurenemine tähendab pilvi moodustavate osakeste läbimõõdu vähenemist ja viitab ilma paranemisele, aga tara läbimõõtu vähenemine tähendab osakeste suurenemist ja saju võimalust. [1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 M.Jürissaar. Kõrgrünk-pilved Eesti Loodus, 1998, nr 8.
  2. M.Jürissaar. Kihtrünkpilved Eesti Loodus, 1998, nr 3.
  3. Jüri Kamenik. Tara ILM.EE kodulehel