Plaat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täpsrub
P →‎top: pisitoimetamine
 
1. rida: 1. rida:
{{See Artikkel| mehaanika mõistest| Muusika mõiste| Heliplaat}}
{{See Artikkel| mehaanika mõistest| Muusika mõiste| Heliplaat}}


'''Plaadiks''' nimetatakse [[Mehaanika|mehaanikas]] [[Prisma|prismalist]] või [[Silinder|silindrilist]] [[keha]], mille kõrgus (plaadi paksus), mida tähistame tähega ''h'', on võrreldes teiste mõõtmetega väike.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Raimond Eek]], [[Lembit Poverus]]|pealkiri=Ehitusmehaanika II.|aasta=1967|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=388}}</ref> Plaat on tasandiline [[Koorik (tugevusõpetus)|koorik]].
'''Plaadiks''' nimetatakse [[mehaanika]]s [[prisma]]list või [[Silinder|silindrilist]] [[keha]], mille kõrgus (plaadi paksus), mida tähistame tähega ''h'', on võrreldes teiste mõõtmetega väike.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Raimond Eek]], [[Lembit Poverus]]|pealkiri=Ehitusmehaanika II.|aasta=1967|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=388}}</ref> Plaat on tasandiline [[Koorik (tugevusõpetus)|koorik]].


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Viimane redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 08:56

See artikkel See artikkel räägib mehaanika mõistest. Muusika mõiste kohta vaata artiklit Heliplaat.

Plaadiks nimetatakse mehaanikas prismalist või silindrilist keha, mille kõrgus (plaadi paksus), mida tähistame tähega h, on võrreldes teiste mõõtmetega väike.[1] Plaat on tasandiline koorik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Raimond Eek, Lembit Poverus (1967). Ehitusmehaanika II. Tallinn: Valgus. Lk 388.