Tšetšeeni Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 2409:4070:2214:518D:0:0:1D31:18A4 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Metsavend.
Märgis: Tühistamine
PResümee puudub
54. rida: 54. rida:
Riikluse areng [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja selle [[õigusjärglus|õigusjärglase]] [[Venemaa]] koosseisus:
Riikluse areng [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja selle [[õigusjärglus|õigusjärglase]] [[Venemaa]] koosseisus:
*[[30. november|30. novembril]] [[1922]] moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.
*[[30. november|30. novembril]] [[1922]] moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.
*[[15. jaanuar]]il [[1934]] moodustati Tšetseeni-Inguši autonoomne oblast.
*[[15. jaanuar]]il [[1934]] moodustati Tšetšeeni-Inguši autonoomne oblast.
*[[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] moodustati [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] (likvideeriti [[1944]], taastati [[1957]]).
*[[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] moodustati [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] (likvideeriti [[1944]], taastati [[1957]]).
*[[1990]]. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.
*[[1990]]. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.
*[[1990]]. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.
*[[1990]]. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.
63. rida: 63. rida:
*[[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–[[1996]] riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.
*[[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–[[1996]] riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.


*1996. aastal, [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad - Mashadov, kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev, kui [[salafism]]ipooldaja.
*1996. aastal, [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad – Mashadov kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev kui [[salafism]]ipooldaja.

:Mashadovi ja teda toetanud [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]]i poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.
:Mashadovi ja teda toetanud [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]]i poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.

:Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile [[Dagestan]]i järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].
:Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile [[Dagestan]]i järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].

:Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ramzan Kadõrov]] ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.
:Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ramzan Kadõrov]] ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.


== Piirkonna juhid ==
== Piirkonna juhid ==
*[[3. juuni]] [[1994]] – [[3. jaanuar]] [[1995]] [[Umar Avturhanov]], ajutise ülemõukogu esimees
*[[3. juuni]] [[1994]] – [[3. jaanuar]] [[1995]] [[Umar Avturhanov]], ajutise ülemõukogu esimees
*[[3. jaanuar]] [[1995]] – [[23. oktoober]] [[1995]] [[Salambek Hadžijev]], rahvusliku taassünni valitsuse esimees
*[[3. jaanuar]] [[1995]] – [[23. oktoober]] [[1995]] [[Salambek Hadžijev]], rahvusliku taassünni valitsuse esimees
*[[24. oktoober]] [[1995]] – [[9. detsember]] [[1996]] [[Doku Zavgajev]], riigipea
*[[24. oktoober]] [[1995]] – [[9. detsember]] [[1996]] [[Doku Zavgajev]], riigipea
*[[2000]] – 2004 [[Ahmat Kadõrov]]
*[[2000]] – 2004 [[Ahmat Kadõrov]]
* august [[2004]] – 15. veebruar 2007 [[Alu Alhanov]], president
* august [[2004]] – 15. veebruar 2007 [[Alu Alhanov]], president

Redaktsioon: 10. märts 2019, kell 22:54

Tšetšeeni Vabariik
vene Чеченская Республика
(Tšetšenskaja Respublika)
tšetšeeni Нохчийн Республика
(Nohhtšiin Respublika)
Pindala: 15 700 km²
Elanikke: 1 394 800[1] (2016)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Groznõi
Ametlikud keeled: vene ja tšetšeeni
Tšetšeenia Lõuna föderaalringkonnas

Tšetšeeni Vabariik (Tšetšeenia; vene Чечня, tšetšeeni Noxçiyçö) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja Tereki-äärsetel tasandikel.

Piirneb läänes Inguši Vabariigiga, loodes Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga, idas Dagestani Vabariigiga ning välisriikidest Gruusiaga lõunas.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on 17 rajooni (neist 15 munitsipaalrajoonid) ja 2 linnaringkonda:

Rahvastik

 Pikemalt artiklis tšetšeenid
 Pikemalt artiklis ingušid

Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle vainahhide rahvuse moodustavad tšetšeenid ja ingušid; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks (lameerid) ja tasandikuelanikeks (noktšid); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukonföderatsioonideks ja sugulushõimudeks (taipideks) ja nende harudeks.

Ajalugu

Riikluse areng Nõukogude Liidu ja selle õigusjärglase Venemaa koosseisus:

  • 3. juunil 1994 keeldusid Džohhar Dudajevi vastased taipid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. Doku Zavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–1996 riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.
  • 1996. aastal, Hassavjurti lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes Aslan Mashadovi ja Šamil Bassajevi ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: Gudermesist pärit vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja Ibn al-Khaţţāb aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad – Mashadov kui sufismipooldaja ja Bassajev kui salafismipooldaja.
Mashadovi ja teda toetanud Tšetšeenia mufti Ramzan Kadõrovi poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga panislamismi ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse džihaadi levitamist.
Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt 1999. aastal alustatud sissetungile Dagestani järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult Groznõis Aslan Mashadov.
Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist Ramzan Kadõrov ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.

Piirkonna juhid

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Venemaa Statistikaamet

Välislingid

Dagestani Vabariik  · Inguši Vabariik  · Kabardi-Balkaari Vabariik  · Karatšai-Tšerkessi Vabariik  · Põhja-Osseetia Alaania Vabariik  · Tšetšeeni Vabariik  · Stavropoli krai

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tšetšeeni_Vabariik&oldid=5237275"